Sügisese seire käigus registreeriti Eestis 13 481 noort vanuses 16 kuni 26, kes ei õpi ega käi tööl. Rapla maakonnas oli see arv 233 ning jagunes nelja valla vahel järgnevalt: Märjamaal 63, Kehtnas 35, Kohilas 53 ja Raplas 82.
Tegelikult on NEET-noorte osakaal kõrgemgi, sest seires tulid välja suures osas need, kelle kohta vastav info varem puudus. Viimase kahe aasta jooksul on Raplamaa NEET-projektist edukalt väljunud 42 noort.
Mitteõppivate ning -töötavate noorte kohta kasutatakse rahvusvahelist terminit NEET. See ingliskeelne lühend tähendab “not in education, employment or training” ehk eesti keeles noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale väljaõppes. Neid aidatakse Raplamaa NEET-projektiga, mida juhib Raplamaa NEET-teenuse juht Anabell Kinkar. Igas vallas – Kehtnas, Kohilas, Märjamaal ja Raplas, töötab üks noorte heaoluspetsialist, kes võtab nendega ühendust, suhtleb, toetab ning aitab tagasi haridusteele või edasi tööturule.
Näiteks Kehtna vallas tegutseb sellel ametipostil Anni Kersna, kes on teinud seda tööd poolteist aastat. Praegu pingutab ta selle nimel, et saada ühendust nende 35 noorega, kes Kehtna vallas seirest välja tulid. Neist kümne käest on ta juba esmased vastused saanud ning konkreetne töö nendega on pihta hakanud. Küll on juba praeguseks ette näidata ka edulugusid, kus noor inimene on abi saanud ning elu sisse seadnud.
Kersna rääkis 20-aastasest noormehest, kes pärast maailmas seiklemist tuli tagasi Eestisse. “Sain temaga kokku ning rääkisime. Tal oli kindel soov oma valdkonnas ettevõtlust alustada. Ta osales Töötukassa korraldatud koolitusel ning alustaski tööd ettevõtjana,” rääkis Kersna.
Mõnel juhul piisabki ühest kohtumisest ja suunamisest ning noor inimene lähebki kooli või tööle. Teisalt on ka neid, kes jäävad terveks aastaks programmi, kuid samas tundub, et edasiminekut on vähe. Kersna tõi välja, et suurim samm on see, kui noor otsib ise abi ning on sisemiselt motiveeritud. Siis on võimalik teda aidata. Mõnele sobib rääkida telefoni teel, teisele kohtuda silmast silma ning kolmas eelistab vahetada vaid sõnumeid. Heaoluspetsialisti ülesanne on tulla selles olukorras vastu ning suhelda noorele sobival viisil.
Abi vajavad 30 protsenti
Sama tööd nagu Anni Kersna teeb Märjamaa vallas Mart Martma. Tema on sügisese seire järel saanud noortelt siiamaani kaks vastust. Mõlemad ütlesid, et nad ei soovi abi. Kui vastuseid jääbki kesiselt laekuma, saadavad noorte heaoluspetsialistid välja uued kirjad. Nii Kersna kui ka Martma rõhutavad, et edulugusid küll on, aga nendest rääkides tuleb olla ettevaatlik. Oluline on, et ükski isik ei oleks pärast äratuntav, sest see võib nende olukorda raskendada. Kõik sellesse projekti sisenevad noored on ning jäävad anonüümseks.
Kohila vallas töötab noorte heaoluspetsialistina Tessi Ilustrumm ning Rapla vallas Maris Laev. Põhjuseid, miks üks noor võib sattuda NEET-noorte seiresse, on erinevaid. Osa puhul ei ole tegelikult abi vajagi. Näiteks on neid, kes võtavad pärast õpingute lõpetamist vaheaasta ning lähevad laia ilma rändama. Nemad vähemalt kohe abi ei vaja. Küll on ka neid, kes on parajasti rändamas, saavad noorte heaoluspetsialistilt kirja ning paluvad oma kontaktid alles hoida selleks ajaks, kui nad Eestisse naasevad.
Varem sai välja toodud, et Raplamaal tuvastati seirega 233 NEET-noort, aga võib öelda, et reaalselt vajab neist abi ehk 30 protsenti. Ülejäänud on võtnud lihtsalt vaheaasta ning saavad endaga tegelikult hakkama. Kui rääkida suurematest probleemidest, siis on need ikkagi depressioon ning ärevus. Mõni noor on oma eluga jõudnud seisu, kus ta ei soovi enam isegi kodust välja astuda. Siis tulebki suhelda näiteks sõnumite vahetamise teel.
Levinud põhjus on muidugi ka see, et noore tugivõrgustik on nõrk. Näiteks ei ole tema perekond piisavalt toetav või on ta sattunud kokku halbade sõpradega. Sealt edasi tulevad juba sõltuvusprobleemid ning see omakorda süvendab edasisi probleeme. Üks levinud probleem on ka vastava hariduse ja oskuste puudumine, et tööturul endale rakendust leida. Valdaval enamikul NEET-noortel on vaid põhiharidus. Mõni üksik ei ole lõpetanud ka põhikooli. Samas on nende seas ka kesk- ning keskeriharidusega inimesi. Mõni üksik on omandanud kõrghariduse.
Projekti on edukalt läbinud 42 noort
Rapla maakonnas on seda ette tulnud küll vähem, kuid Eestis tegeletakse ka venekeelsete noortega. Mõned juhtumid on ka Rapla maakonnas. Nende seas on Ukraina sõjapõgenikud, kellel on Eestis olnud raske kohaneda. Näiteks on Anni Kersna aidanud sedasi ühte ukrainlast Kehtna vallas. Samasugune kogemus on ka Mart Martmal Märjamaa vallas. Õnneks on tal heal tasemel vene keele oskus ning seega sai ta vabalt selle noorega suhelda.
Anabell Kinkar tõi välja, et Rapla maakonna NEET-projekti puhul saavad heaoluspetsialistid üksteist vajadusel aidata. Kui näiteks Raplas, Kehtnas või Kohilas on vaja suhelda mõne venekeelse noorega, saab Martma nende olukordade puhul aidata.
Praegu käib Rapla maakonnas konkreetne töö 32 noore abistamisel. Lähikuudel see arv kindlasti kasvab nende 233 arvelt, kes tulid välja sügisese seire käigus. Rapla maakonna NEET-projekt sai alguse 2024. aasta alguses ning on seega kestnud peaaegu kaks aastat. Selle aja vältel on edukalt sealt väljunud 42 noort. See tähendab, et nad on kas jätkanud haridusteed, läinud tööle või tundnud, et nad rohkem heasoluspetsialistide tuge ei vaja.
Kui enne istusid nad niisama kodus, siis nüüd nad kas õpivad või teenivad raha ning loodetavasti jäävad sellele teele pikaks ajaks.
Ühest küljest kasvavad neist riigile maksumaksjad ning teisest küljest ei hakka nad koormama sotsiaalvaldkonda toetuste taotlemisega. Samas tuleb märkida sedagi, et üheksa noort on selle kahe aasta jooksul kõrvale jäänud ehk ei ole projekti edukalt läbinud. Sel juhul on kõige levinum põhjus lihtsalt see, et ühel hetkel ei vasta ta enam heaoluspetsialistide kirjadele ega kõnedele.
Raplamaa NEET-projekt jätkub praeguste plaanide kohaselt 31. detsembrini 2027. Võimalik, et ka pärast seda see veel jätkub.
