Timo Suslov, Eesti Reformierakond
Öeldakse tihti, et ära räägi mulle oma prioriteetidest, vaid näita mulle oma eelarvet ja ma ütlen sulle, mis sinu prioriteedid on. Palju korratud ütlus, mida on hea endale aeg-ajalt meelde tuletada.
2026. aasta riigieelarve näitab selgelt, mis on Reformierakonna juhitava valitsuse prioriteedid – julgeolek ja jõukus. See eelarve annab selge sõnumi: me kaitseme Eestit, hoiame majanduse käigus ja tagame, et inimestel läheks paremini.
Millegipärast kuulen inimestega suheldes endiselt arvamust, et riik ja valitsus teevad kõik selleks, et inimesi kiusata. Maksud pole ühegi valitsuse lemmikteema ja kunagi ilmselt ei saa ka olema, kuid vastutustundlik juhtimine eeldab vahepeal ka ebapopulaarseid otsuseid. Mõtleme kasvõi mõne kuu tagusele sündmusele Saatse saapa juures või äsjast Eesti-Vene ajutise kontrolljoone ületamist Venemaa piirivalvurite poolt. Selleks, et oleksime valmis ja kaitstud, panustamegi rohkem oma kaitsevõimesse.
Maksutuludest kaitsesse minev raha on läbi aegade suurim. Kaitsekulud kasvavad viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See tähendab, et tänavu panustame riigikaitsesse 840 miljonit eurot rohkem kui mullu. Kokku panustame järgneval neljal aastal riigikaitsesse üle 10 miljardi euro. Tegemist on rekordiliste summadega. Võrdluseks, et mõni aeg tagasi oli hea, kui saime algul kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust kaitsesse suunatud. Nüüd oleme sunnitud kiirelt tegutsema.
Loomulikult ei ole kaitsekulutuste protsent või suurus eesmärk omaette. See on tööriist tegemaks ära asjad, mis on vajalikud, et Eesti oleks kindlalt kaitstud. Arvestades kõike maailmas toimuvat, on see hädavajalik ja ainumõeldav.
Ent nagu sissejuhatuses öeldud, annab 2026. aasta eelarve lisaks kaitsele hoogu ka majandusele ja suurendab inimeste sissetulekuid.
Majanduses on õnneks juba näha ka paranemise märke. Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis 0,9 protsenti. Eesti Panga viimatise majandusprognoosi järgi ulatub Eesti majanduskasv kahel järgmisel aastal juba üle 3 protsendi.
Mida siis majanduse hoogustamiseks teeme? Esiteks taastame õiglase ja ühetaolise maksusüsteemi, mis jätab inimestele rohkem nende enda teenitud raha kätte. Selleks kaotame keskklassi inimesi koormava maksuküüru ja kehtestame kõigile ühetaolise, 700 euro suuruse tulumaksuvaba miinimumi. Samuti jätame ära tulumaksu tõusu. Kokku on see Eesti ajaloo suurim maksulangetus, mis jätab keskmise palga teenijale aastas üle 1800 euro rohkem kätte. See on üks kuupalk aastas lisaks. Teiste seas võidavad sellest maksulangetusest õpetajad, päästjad ja politseinikud. Näiteks 2124-eurose kuupalgaga Rapla õpetaja võidab aastas 1848 eurot.
Lastega peredele saab osaks täiendav maksulangetus. Nimelt väheneb lastega peredel automaks iga alaealise lapse kohta 100 euro võrra. Uuel aastal tõusevad ka pensionid. Prognoosi järgi kasvab keskmine vanaduspension aprillis 817 eurolt 861 eurole.
Lisaks maksulangetusele annab pikemas vaates majandusele hoogu uuest aastast käivitatav taasiseseisvunud Eesti suurim neljarealiste maanteede ehitusprogramm. Suurematest neljarealiste maanteede projektidest valmivad 2027. aastal Libatse–Nurme ja Päädeva–Konuvere 2+2 teelõigud. Raudteetranspordi arendusse suunatakse eelarves kokku 684,2 miljonit eurot, millest Rail Balticule läheb 435,7 miljonit eurot.
Eelarve on alati väärtusvalikute peegel. 2026. aasta eelarve näitab, et Eesti valib vabaduse, julgeoleku ja jõukuse.
