Heiki Hepner
Koostatav üleriigiline planeering “Eesti 2050” defineerib riigi arengut läbi keskuslinnade ja neid on kokku valitud 10. Miks just 10, aga mitte 11 või 9, jääb mõningaseks saladuseks.
Aruteludes on viidatud, et rohkem pole riigil jõudu, aga kuidas selle numbrini on jõutud, jääb planeeringu koostajate sisetunde küsimuseks, sest vähemalt Rapla osas on andmetega üsna loominguliselt ümber käidud. Tegelikult ei ole tegemist sugugi ainult linnadega. Väljavalitute hulka kuuluvad 8 linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Võru, Kuressaare ja Haapsalu ning neile lisaks Järvamaa sirge (Paide ja Türi) ja Ida-Virumaa ovaal (Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva).
Kui Järvamaa ja Ida-Virumaa osas on planeerijate haare lai, siis Raplat kui keskust on kõvasti kohitsetud. Raplat nähakse napile 2/3 Rapla vallale keskusena, rääkimata naabervaldadest (Kehtna, Märjamaa, Kohila). See viitab tegelike andmete eiramisele ja planeeringu koostajate soovmõtlemisele, et mitte ütelda halvemini.
Planeeringul on kaks suurt eesmärki: pealinnastumise vähendamine läbi keskuste tugevdamise ja valglinnastumise pidurdamine. Kahetsusväärselt on planeeringu sisu vähemalt Rapla kontekstis risti vastupidine. Kuidas pidurdada Tallinna eelisarengut, kui sõnum Raplamaa inimestele on, et teie keskus on Tallinn?
Selle järgi hakatakse ka pigem varem kui hiljem erinevaid toetusmeetmeid jagama ning Raplamaale öeldakse – teil seal Tallinnaga on elu niigi lill. Planeering seab eesmärgiks vähendada Tallinna kesksust ja proovige ise hakkama saada, sest teil on niigi hästi.
Jutt ei ole ainult ELi tõukefondide rahast. Sama oluline on kuvandi ja mõttemustri kujunemine. Kuidas suhtuvad harukondliku poliitika kujundajad, ettevõtjad ja lõpuks elanikud ise? Kui sõnum on, et teie koht on Tallinn, siis need avaliku ja erasektori investeeringud sinna ka lähevad. Ja pole siis põhjust imestada, kuidas me küll selleni jõudnud oleme.
Tegin planeeringu koostajatele ettepaneku, et kui te olete kaks geograafilist kujundit juba kasutusele võtnud (Järvamaa sirge ja Ida-Viru ovaal), võtke kasutusele ka kolmas – Raplamaa kolmnurk, kus nurkades asuvad lisaks Raplale ka Kohila ja Märjamaa. Täna on see kolmnurk tõsiselt võetava arengupotentsiaaliga piirkond, mis aitab pidurdada Tallinna domineerimist. Selle põhimõtte eiramine eirab planeeringu tegelikku eesmärki ja ei teeni Raplamaa inimeste huve.
