Margus Sepp
Järvakandi kooli OM toimus neljandat korda ja kahe suveOM-i kõrvale said nüüd peetud ka II taliolümpiamängud.
Juba detsembri alguses sai kokku nn olümpiakomitee, pandi paika sihid ja suunad, koostati projekt olümpiaakadeemiale, kuulutati välja maskotikonkurss ja klassid said ülesande koostada seinaleht, kus tutvustada Eesti taliolümpia sangareid. Kokku pandi ka riikide koondised, valiti võistkondade kaptenid ja iga riik sai endale ka õpetajatest mentorid/esindajad.
Kohe jaanuari algusest sai hakata ette valmistama olümpiarajatisi. Kuna ilmad olid soodsad, sai suusarada esimesena sisse sõidetud (Lauri Mölder), ettevalmistustööd uisuplatsi rajamiseks läksid ka kohe lahti (Lembit Jänts) ning väljaku valamine võis alata (Järvakandi päästekomando). Kastmiste vahel hoolitses platsi korrasoleku eest Vallo Gustavson.
Riikide koondised alustasid ettevalmistusi avapidustusteks, kus tuli esitada riiki tutvustav kultuuriprogramm. Maskotikonkursi võitis Kaisa Gustavson. Valmis ka olümpiaalasid tutvustav lühifilm (Lauri Hollo), mida näidati koolimaja teise korruse telekas.
Murdmaasõitude nädal algas 2. veebruaril ja kestis 11. veebruarini. Sel nädalal sai kohtuda Tartu maratoni „hinge“ Indrek Kelguga, kellega tehti juttu Tartu maratonist, nendest olümpialastest, kes seal osalenud, ja suusatamisest ning ka asjadest, mis kuuluvad igapäevase suusaspordi juurde.
Olümpia põhinädal algas laskesuusatamise päevaga, mis oli nagu päris – ikka trahviring ka, ainult et laskmist asendas tennispalli ämbrisse viskamine. Nädala jooksul pakuti koolis lõunaks osalevate riikide rahvustoite ja mängis olümpiariikidest pärit muusika.
Teisipäeval algas olümpiamängude põhipäev rivistuse, rongkäigu ja avamisega, kus sõna võtsid vallavanem Tanel Viks ja direktor Siilas Kask. Vande andsid sportlaste nimel Debora Võrk ja kohtunike nimel Marianne Sepp. Heisati olümpiaakadeemia lipp, süüdati olümpiatuli, osalevad riigid esitasid oma kultuuriprogrammi ning pärast olümpiapäeva ülevaadet sai suurvõistlus alata.
Peale Järvakandi kooli atleetide võistlesid ka Eidapere õpipaiga ja lasteaia Pesamuna noored sportlased. Võisteldi erinevatel talispordialadel: suusasprint, suusahüpped, kiiruisutamine, suusasaapa vise, tõukekelgutamine ja bobikelgutamine. Võistkonnaaladena olid kavas jäähoki ja lumepall ning lõpualana võistkondlik teatevõistlus, kus etappidena kavas kõik päeva jooksul läbitud alad.
Pärast pingelist olümpiapäeva sai kolmapäeval veel ajuraginal olümpiaviktoriinis mõõtu võetud ja selgusid viimased tulemused murdmaasuusarajal.
Reedel oli suurejooneline lõputseremoonia ja siingi oli kõik nagu päris, aga fookus oli autasustamisel. Kuna võistlusi oli palju ja medaliomanikke hulgaliselt, toome välja need, kes olid kõige edukamad: Riko Stražev, Andre Sildnik, Karoline Kivilo, Susanna Ustav, Elisabeth Salumets, Greteli Viet, Debora Võrk ja Andero Luik. Eidapere õpipaiga lastest said kulda-karda Amelia Idvand, Robin Rattik, Romet Härm ja Reigo Kimmel. Pesamuna võistkond lahkus olümpialt kullad kaelas.
Veidi veel põnevust ja kuulutatigi välja olümpiamängude edukaim tiim. Kas mõjutas võistluse käiku Itaalias toimuv päris taliolümpia, aga Järvakandi kooli II taliolümpiamängud võitis Itaalia koondis.
