Augustin Havi (1906–1993) eluloos peegeldub eesti rahva karm saatus
20. sajandil. Ta nägi poisikesena tsaariaja viimast kümnendit ning elas oma elu viimastel aastatel kaugel Kanadas kaasa Eesti taasiseseisvumisele. Sinna vahele mahtus oi-kui-palju draamat, traagikat, ent loomulikult ka lõbusaid seiku. Havi andis olulise panuse Märjamaa piirkonna arengusse ja tegemistesse enne Teist maailmasõda, olles Märjamaa konstaabel aastail 1929-1940.
Kui mõelda 20. sajandi Eesti ajaloo peale, ei ole Augustin Havi tõenäoliselt esimene nimi, mis meelde tuleb, kuid kindlasti väärib tema lugu rohkem tuntust. Märjamaa piirkond kuulus eelmisel iseseisvusajal teatavasti Läänemaa alla. Havi side Märjamaaga oli tihedam kui ainult tema töö konstaablina. Ta kuulus ka Kaitseliidu Lääne maleva Märjamaa malevkonda, kus oli aktiivne liige. Havi osales nii väljaõppes kui ka sündmustel ning tema nime leiame paljude laskevõistluste kajastustest ja enamasti ikka paremate hulgast.
