VIDEO: Rail Baltica ehitus kogub Baltikumis hoogu – mida see tähendab Raplamaale ja Eestile tervikuna?

Sisuturundus

Raplamaal on Rail Baltica ehitus olnud juba umbes kaks aastat olnud väga konkreetne ja nähtav: masinad teedel, uued viaduktid, muldkehad, ajutised ümbersõidud. Mure müra, tolmu ja pori pärast. 2026. aasta jooksul peaks kõige intensiivsem pinnase- ja materjalivedu piirkonnas lõppema, mis tähendab, et praegune ehituse kõrgaeg on jõudmas pöördepunkti.

Just sellisel hetkel tasub korraks vaadata kaugemale kui lähim ehitusplats.

Aktiivne ehitus kolmes riigis

Eestis, Lätis ja Leedus on ehitusega jõutud faasi, kus Rail Balticast on üksikute objektide asemel saamas terviklik, riigi­piire ületav raudteekoridor. Küsimus ei ole enam selles, kas projekt realiseerub, vaid selles, millises ajakavas ja läbi milliste investeeringute kujuneb välja toimiv rahvusvaheline ühendus Euroopaga.
Üle Baltikumi on suured lõigud on aktiivses ehituses. See kinnitab, et projekt on liikunud planeerimisfaasist laiaulatuslikku ehitusfaasi kõigis kolmes riigis. 2030. aasta siht I etapi valmimiseks, mis tähendab ühe rööpapaariga raudtee valmimist Tallinnast Varssavini, on jätkuvalt peamine orientiir. Kohalikud rongioperaatorid teevad juba ettevalmistusi regionaalse liikluse käivitamiseks Rail Baltica trassil ning Elron plaanib regionaalrongide hanke välja kuulutada sel kevadel.

Murranguline 2025

Eestis on Rail Baltica jõudnud sisuliselt uude etappi. 2025. aasta lõpuks olid ehituslepingud sõlmitud kogu 213 kilomeetri pikkuse Eesti põhitrassi ulatuses Tallinnast Eesti–Läti piirini ning üle 100 kilomeetri oli aktiivses ehituses.
2026. aasta lõpuks on aktiivses ehitusfaasis kogu Eesti osa põhitrass. Tänavu sõlmitakse lepingud ka Rail Baltica veeremidepoo ehitamiseks – see on strateegiline taristuobjekt, kuhu koondub kogu tulevase kiirraudtee veeremi hooldus, remont ja opereerimine Eestis, millest saab hooldus- ja remondikeskusest Baltikumi suurim ehk peadepoo – Pärnu rahvusvahelise reisiterminali ehitamiseks ning kogu raudtee juhtimissüsteemi rajamiseks.

Läti ja Leedu: ehitusmahud kasvavad

Lätis ehitab Rail Baltica põhitrassi lõunapoolset, 45 kilomeetri pikkust lõiku Misa ja Leedu piiri vahel riigiettevõte Eiropas Dzelzceļa līnijas ja peatöövõtjaks on ERB Rail. 2025. aastal käis ehitus seitsmel lõigul kogupikkusega üle 30 kilomeetri.
Esimese nelja lõigu ulatuses valmistati ette 11 kilomeetrit trassi, raadati 116 hektarit metsa ning 84 hektaril tööd jätkuvad; samal alal on leitud ja kahjutuks tehtud 100 lõhkekeha.
Aasta lõpus alustati ehitust veel kolmel lõigul kogupikkusega 19,62 kilomeetrit, kus praegu puhastatakse ehitusala, seejärel rajatakse muldkeha ning ehitatakse juurdepääsu- ja hooldusteed.
Iecava lähedal on samal ajal valminud 16,5 hektari suurune ehitusbaas tulevase Rail Baltica taristu hoolduskeskuse asukohas.
Paralleelselt põhitrassiga jätkub töö ka Riia reisiterminalides. Riia keskjaama suuremad ehitusetapid – sealhulgas katuse- ja klaasfassaadi rajamine ning tehnosüsteemide paigaldus – on kavas lõpetada 2026. aasta septembriks. Hoone osaline kasutuselevõtt on planeeritud selle aasta lõpuks.
Leedus juhib Rail Baltica ehitust riigile kuuluv taristufirma LTG Infra, mis kuulub Leedu riiklikku raudteegruppi LTG Group. 2025. aastal sõlmis LTG Infra Rail Baltica lepinguid enam kui 800 miljoni euro väärtuses. Leedus käivad Kaunase ja Panevėžyse vahelisel 114 kilomeetri lõigul ehitustööd ning 9 kilomeetril on Euroopa rööpmelaiusega rööpad juba paigaldatud.
Järgmine oluline etapp on Panevėžyse ja Läti piiri vaheline lõik.

Julgeolek ja majandus

Tiheda asustusega Harju- ja Raplamaal on ehitus Rail Baltica trassil täna kõige nähtavam ja tuntavam kogu Rail Baltica trassil. Kuid küsimus ei ole ainult selles, kuidas raudtee läbi maakonna kulgeb ning kuidas ehitusperiood mõjutab igapäevaelu, vaid ka selles, kuidas see hakkab mõjutama inimeste liikumisvõimalusi, ette­võtluskeskkonda ja Eesti sidet ülejäänud Euroopaga.
Rail Baltica on valik, millisesse transpordi-, majandus- ja julgeolekuruumi Eesti ennast pikemas plaanis asetab.

RAIL BALTICA INFOÕHTU 3.03. KOHILAS

Rail Baltica ehituse kohta saab täpsemat infot Kohila Gümnaasiumis 3. märtsil algusega kell 17.30 toimuval infoõhtul. Lähemalt räägitakse piirkonda puudutavatest ehitustöödest.

Rail Baltica trassi ehitus Tallinnast Tootsini: https://www.youtube.com/watch?v=TDy3WesgQks