Ruunawere Postimõisas 10. märtsil peetud koostööseminarile olid kutsutud Märjamaa valla ettevõtete esindajad ja ärikinnisvara omanikud, RAEKi ja Märjamaa vallavalitsuse esindajad. Kokkusaamise eesmärk oli anda ülevaade Märjamaa valla ettevõtluskeskkonna hetkeseisust ja arengusuundadest ning kaasata osalejad arendusplaanide aruteludesse.
Avasõnades lausus Märjamaa vallavanem Triin Matsalu, et täna räägime tulevikust, kuigi maailm on rahutu. SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor andis vaimuka ja piltliku ülevaate maailma majanduse suurest pildist aastal 2026, kasutades horoskoopide koostajate sõnavara ja lähenemisviise.
Ta märkis, et Eesti viimaste aastate majandusedu taga on suuresti nn ajude sektor. Küsimustele vastates ütles ta, et Leedu majandusedu taga on Eestist suurem usk toimuvasse. Tema arvates sõjatööstuse ettevõtted Eesti majandust tervikuna palju ei tõsta, pigem võib tuule tiibadesse saada mõni üksik ettevõte.
Vallavanem Triin Matsalu kõneles omavalitsuse arengusuundadest. Märjamaa vallal on hea strateegiline asukoht teede ristis, siin on rahulik linnaline keskkond, kus olulised teenused on olemas. Koostöövalmis omavalitsus on paindlik ja ettevõtluse arenguks lahendustele suunatud. Siin on stabiilne keskkond ja ruumi kasvuks. Valla kuvand on, et see pole magala, vaid teadlik elukeskkonna valik.
Vallavalitsuse teedespetsialist Annika Plamus avas lähemalt ettevõtluse ja ennekõike teedeehituse poolt. Ta andis ülevaate Via Baltica trassil alanud suuremahulistest töödest, millega rajatakse järgmisel kolmel aastal ligikaudu 25 km neljarealist maanteed koos eritasandiliste ristmike, kogujateede ja muude rajatistega. Ettekannet ilmestanud videod andsid aimu tööde mastaapidest.
Uue trassi valmimine toob kaasa suurema sõidukiiruse ja aruteludes kerkis mitmel korral küsimus: mis meelitaks reisija trassilt alevisse keerama.
AS-i Mäo Invest juhatuse liige Enno Vaab ütles oma esinemist alustades, et temal oli vallavanema sõnavõttu kuulates tuttav tunne, sest eesmärgid ja kitsaskohad või turundamise märksõnad on nii sarnased. Ta tutvustas Mäo ettevõtlusala arengut aastate jooksul ja kuidas tee-ehitus on Mäo Investile kuuluvaid arendusalasid mõjutanud. Neile kuulub ka Orgital Klaarika planeeringuala, kuid ettevõtte projektidest on see hetkel ootel.
Restate Property Advisorsi juhatuse liige Ardi Roosimaa rääkis, et Restate tegeleb arendusega ennekõike Tallinna ringteel, aga nad vaatavad ka väljapoole pealinna kuldset ringi. Restate on omandanud Märjamaa sissesõidu juures oleva Orgita küla tehnopargi planeeringuala.
„Märjamaa ala on seisnud kaua ootel, aga tahame sellest teha hea asja. Meie pragmaatiline otsus oli oodata, kuni teeprojekt on kinnitatud,“ põhjendas Roosimaa senist vaikust.
Restate arendab suuremaid maa-alasid, kuhu saab tekitada mitmekesise ja hea (ettevõtlus)keskkonna. „Millal esimene hoone tuleb, seda veel öelda ei oska, aga tõenäoliselt on see tankla maantee ääres. Ala tagumises osas võiks olla rekade parkla, kus juhid saavad teha nõuetekohase 48-tunnise peatuse,“ jagas Roosimaa mõnda võimalikku lahendust.
Märjamaa väikeettevõtjate koostöövõimalustest kõneles Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse (MEPÜ) juhatuse esimees Andres Jõessar. 2000. aastal alguse saanud ühendusel on 35 liiget. Ettevõtjate omavaheline koostöö on hea, ka üksteiselt tellitakse töid. MEPÜ korraldab seminare ja infoõhtuid, mis on avatud kõigile huvilistele. Nad korraldavad isekeskis ühisüritusi kodumaal ja inspiratsioonireise raja taha. Jõessar tõdes, et kõige raskem on saada noori ettevõtluse juurde ja panna huvituma MEPÜ tegemistest.
RAEKi juhataja Janek Kadarik tegi lühianalüüsi Raplamaa ettevõtlusest, arengusuundadest ja ühisturundusest.
Osalejate arvamusi
Märjamaa vallavanem Triin Matsalu
10. märtsil toimunud ettevõtjate koostööseminar Ruunawere Postimõisas oli minu jaoks väga väärtuslik päev. Oli hea näha, et nii paljud Märjamaa valla ettevõtjad leidsid aega kokku tulla, mõtteid vahetada ja ühiselt tulevikku vaadata.
Mind rõõmustas eriti avatud arutelu selle üle, kuidas meie piirkond võiks paremini kasutada võimalusi, mida loob Tallinna–Pärnu–Ikla maantee neljarealiseks ehitamine. Kiire liiklus võib esmapilgul tunduda kui midagi, mis lihtsalt sõidab meist mööda, kuid tegelikult peitub selles ka suur võimalus – küsimus on, kuidas panna inimesed korraks peatuma, avastama Märjamaad ning kasutama meie ettevõtjate pakutavaid teenuseid.
Inspiratsiooni andsid nii majandusanalüütik Mihkel Nestori mõtted majanduse lähiaastate väljavaadete kohta kui ka Mäo Investi praktilised kogemused ettevõtlusarenduste kujundamisel suurte maanteede ääres.
Minu jaoks kinnitas see seminar, et Märjamaa tugevus peitub koostöös. Kui vald ja ettevõtjad tegutsevad ühise eesmärgi nimel, on meil võimalik luua keskkond, kus ettevõtlus areneb ja inimesed tahavad siia tulla – nii peatuma kui ka pikemalt jääma.
Suur tänu kõigile ettevõtjatele, kes osalesid ja oma mõtteid jagasid. Just sellistest kohtumistest sünnivad uued ideed ja järgmised sammud meie valla arengus.
Mäo Investi juhatuse liige Enno Vaab
Esimest korda sain nii paljude siinsete ettevõtjatega kokku. Oli huvitav kuulda nende muresid ja rõõme. Meil on nendega samad kitsaskohad: kuidas jääda ellu suurte teede ääres. Kui kunagi hakkame siin oma planeeringualal toimetama, tahame kohaliku kogukonnaga sõbralikult suhelda.
Restate Property Advisorsi juhatuse liige Ardi Roosimaa
Päev jättis meeldiva mulje. Osalenud ettevõtjad on aktiivsed ja arutelud olid sisukad. Saime hea ülevaate Märjamaa valla ettevõtlusest. Mulle jäi positiivselt kõlama see, et vald tegeleb aktiivselt demograafia ja elukeskkonna küsimustega. Selleks, et uue magistraali väljaehitamine ei hakkaks tulevikus kohalikku ettevõtlust pigistama, peab juba praegu mõtlema, kuidas end nähtavaks teha. Meie arendusala võtmes on täna kõige olulisem leida selliseid ettevõtteid, kelle tegevus annaks piirkonnale uue suuna, mitte ei jagaks ringi juba väljakujunenud turgu.
Sündmuse korraldamist ja kajastamist toetas Euroopa Liit PEEK projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.
