Pressiteade
Eesti Keskerakond
Eesti põllumajandus ei ole pelgalt üks majandusharu. Põllumajandusest sõltub kogu Eesti toidujulgeolek ja põllumeeste mured on kogu Eesti mured.
Keskerakond suhtub põllumeeste probleemidesse täie tõsidusega ning teeb kõik endast oleneva, et ühiskond laiemalt neid teadvustaks. Suhtume mõistmisega Eesti põllumeeste meeleavaldusse, sest teame, et Eesti põllumehed on visad ja töökad ning ei tule tänavatele kergekäeliselt. Kui nad seda teevad, tähendab see, et olukord sektoris on jõudnud kriitilise piirini.
Viimaste aastate jooksul on Eesti põllumajandust tabanud järjestikku arvukalt kriise, mitmed neist samaaegselt. Maksukoormuse kasv, inflatsioon, majanduslangus ja inimeste ostujõu vähenemine on vähendanud tootjate tulusid. Eelmisel aastal ikaldus saak mitmes piirkonnas, seakatku puhang laastas seakasvatust. Sellele on lisandunud energeetikakriis, mis on viinud elektrihinnad rekordtasemele, ning nüüd lisaks ka kütusehindade järsk kallinemine.
Oluliseks probleemiks on ka maamaksu märgatav tõus. Maamaksu suurenemine kandub kiiresti edasi maa rendihindadesse, sest suur osa põllumajandusmaast on renditud. Samal ajal ei ole põllumeeste toodangu hinnad samas tempos kasvanud. See tähendab, et põllumajandustootjate kulud kasvavad, kuid tulud ei kasva samas tempos või hoopis vähenevad.
Põllumeeste jaoks on väga tõsine probleem ka sisendhindade kasv. Kütuse ja väetiste hinnad on kõrged ning neid hindasid mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kliimapoliitika meetmed, sealhulgas CO₂ kvootide süsteem. Need kulud kanduvad edasi nii tootmisse kui ka logistikasse.
Lisaks on paljudes farmides ja viljakuivatites oluline energiakulu seotud gaasi ja kütteõliga. Ka nende hinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning suurendavad põllumajandustootjate tootmiskulusid veelgi.
Mitte kõik põllumajandust tabanud kriisid ei ole seotud Eesti poliitiliste otsustega. Küll aga on Eesti inimeste ja ettevõtete, sealhulgas põllumajandustootjate reservid kulunud kiirelt just sisepoliitiliste otsuste tulemusena sündinud lisaväljaminekute katmiseks. Automaks, käibemaksutõus, jätkusuutmatu energeetikapoliitika mõjul tõusnud elektrihind ning muud maksukoormuse kasvud. See on hävitanud puhvrid erakorraliste kriisidega toimetulekuks ja valituse suutmatus toetada sektorti operatiivselt erinevate kriiside ajal.
Eesti põllumeeste pahameel on õigustatult seotud ka sellega, kuidas valitsus plaanib kasutada Euroopa Liidu poolt Eestile ette nähtud põllumajanduse lisatoetusi. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (CAP) raames eraldatakse liikmesriikidele vahendeid põllumajanduse konkurentsivõime, keskkonnahoiu ja maaelu arengu toetamiseks. Eesti põllumeeste toetuseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku 2028-2034 täiendavaks 546 miljoni euro eraldamiseks. See on sektorile kompensatsioon eelmise perioodiga võrreldes planeeritavate põllumajanduse ja toidutootmise väiksema toetusmahu eest. Põllumehed on aga juhtinud tähelepanu, et osa sellest rahast plaanitakse Eestis kasutada muudes valdkondades või üldiste eelarveaukude katmiseks, mitte otseselt tootjate toetamiseks. See tekitab õigustatud küsimuse: kas riik seisab oma põllumeeste kõrval või mitte?
Eesti põllumeeste tänane protest on märguanne kogu riigile. See ei ole ainult ühe sektori probleem, vaid küsimus Eesti toidujulgeolekust ja maaelu tulevikust. Kui me ei toeta täna oma põllumehi, maksame selle eest tulevikus väga kõrget hinda.
Eesti riigi jaoks peab toidujulgeolek olema sama oluline kui riigikaitse. Ja see tähendab, et põllumeeste muresid tuleb kuulata ning lahendusi tuleb otsida tän
