Riik plaanib lähiaastail teha mitu muudatust ühistranspordisüsteemis. Näiteks on kavas kaotada mõiste “maakonnaliin” ning asendada see terminiga “regionaalliin”. Neljapäeval, 19. märtsil toimunud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) koosolekul tutvustas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi (REM) nägemust ühistranspordireformist Andres Ruubas, kes on ministeeriumi ühistranspordiosakonna juhataja.
Nii nagu sarnaste reformide puhul ikka, selgitas ministeeriumi esindaja ka seekord, et reformi eesmärk on muuta ühistransport kasutajatele mugavamaks, parandada kasutajakogemust ning seeläbi motiveerida inimesi eelistama senisest enam ühistransporti. Praegu on Raplamaal 38 maakonnaliini, millest 18 kulgevad algusest lõpuni ühe omavalitsuse piires.
Näiteks liin number 5 Rapla – Juuru – Kaiu – Vahastu kulgeb ainult Rapla valla territooriumil, liin number 13 Kohila – Hageri – Aespa – Kohila ainult Kohila valla territooriumil. REM-i ettepanek on asendada mõiste „maakonnaliin“ mõistega „regionaalliin“ ning defineerida see järgmiselt: regionaalliin on peamiselt riigieelarvest rahastatav bussiliin, mis ühendab suuremaid keskusi omavahel ning tagamaa väiksemate keskustega.
Võtmemoment on selle lahenduse puhul see, et uute regionaalliinide rahastamises osaleb lisaks riigile ka kohalik omavalitsus. Andres Ruubase ettekanne oligi mõeldud ennekõike kohalikele vallajuhtidele ning rõõmsaks neid selline ministeeriumi nägemus muidugi ei teinud. Tema ettekande kohaselt jäävad riigi rahastada need liinid ja liinilõigud, mis ühendavad suuremaid keskusi omavahel ning tagamaa väiksemate keskustega.
Kohalikud omavalitsused saaksid läbi ühistranspordikeskuse tellida regionaalliini pikendusi (näiteks Kaiust Vahastusse). Juhul kui see osutub logistiliselt võimalikuks, jääb regionaalliini pikendamise kulu omavalitsuse kanda. Oluline on loomulikult rõhutada, et kõik see on alles ministeeriumi nägemus ja kindlasti mitte Riigikogu poolt heaks kiidetud.
Ruubas avaldas lootust, et ehk jõuab ühistranspordireform parlamenti veel Riigikogu praeguse koosseisu ajal, aga kindel selles olla ei saa. Veel lisas Ruubas, et kui see visioon jõustub, ei muutuks reisija jaoks midagi. Küsimus on lihtsalt riigi ja kohaliku omavalitsuse rahastuses.
ROL-i täiskogu liikmetel ehk vallajuhtidel selles küsimuses otseselt midagi otsustada ei olnud. Ettekanne võeti lihtsalt teadmiseks. Rapla vallavanem Rain Terras kommenteeris koosolekul, et see reform paistab olevat vaid rahastusskeemi muudatus. Kehtna vallavolikogu aseesimees Mait Järvik viskas õhku retoorilise küsimuse, et kui riigil ei ole raha kõigi liinide ülalpidamiseks, kas kohalikud omavalitsused ei ole ka ise seesama riik.
Ministeerium oli kokkusaamiseks välja arvutanud ka kohaliku omavalitsuse osalusega liinide läbisõidu, mis Rapla maakonna puhul oleks ligikaudu 110 000 kilomeetrit aastas. Rapla vallas oleks see 61 000, Märjamaal 28 000, Kehtnas 14 000 ning Kohilas 7000 kilomeetrit aastas. See kõik kokku moodustaks seitse protsenti maakonnaliinide aastasest läbisõidust.
