Sarpedon Hüseyin Altan,
Rapla gümnaasiumi õpilane, Noorte Sotsiaaldemokraatide Rapla klubi juht
Mitmed Eesti noortevolikogud on näidanud, et noored soovivad kaasa rääkida. Kuid kas ka Raplas on see nii? Rapla vallas ei ole noorte osaluskogu olnud alates 2021. aastast. Seega tekib küsimus: kelle või mille tõttu on Rapla noored otsuste tegemises esindamata? Kas põhjuseks on nende enda passiivsus, ametnike vähene aktiivsus või hoopis valla suhtumine noortesse?
Rapla maakonnas ei ole hetkel üheski vallas noortevolikogu. Viimati tegutses paar aastat tagasi küll Kehtna esindus, kuid ka see ei eksisteeri enam. Kui osaluskogu puudub ühe või kahe aasta jooksul, ei pruugi see veel olla ulatuslik probleem, sest põhjuseks võib olla ajutine huvi puudumine. Kauaaegne noorte esindatuse puudumine viitab aga sellele, et tegemist ei ole juhusliku, vaid süsteemse veaga. See omakorda näitab, et noorte kaasamine ei tööta ning selle toimimise eest ei vastuta tegelikult keegi.
Viimati prooviti Rapla valla noorte osaluskogu moodustada 2026. aastal. Vastavalt 2021. aastal vastu võetud Rapla valla noortevolikogu põhimäärusele on esinduskogu moodustamiseks vaja vähemalt viit kandidaati. Selle aasta valimisteks laekus aga vaid neli avaldust, mistõttu lõppes volikogu moodustamine ebaõnnestunult. Eelmise aasta lõpus suudeti osaluskogu küll moodustada seitsme kandidaadiga, kuid valimistulemused tühistati vallale esitatud kaebuse tõttu.
Noorte osaluse mitterealiseerumise taga võivad olla mitmed põhjused. Ühelt poolt võib see tuleneda teismeliste vähesest aktiivsusest. Ikkagi, tänapäeva noorukite üks suurim probleem ei ole enam võimaluste puudumine, vaid nende üleküllus. Samuti ei pruugi noored olla teadlikud sellistest võimalustest ega sellest, et nende hääl loeb. Oluliseks kujuneb tihtipeale ka noorte usaldus poliitikute ja teiste otsustajate vastu. Seega võib nende passiivsus tuleneda huvi puudumisest, arvamuse tühisuse tundest ning sageli ka info puudumisest.
2025. aasta mais toimus noorte ja poliitikute omavaheline kohtumine. Kuid kas nendest ideedest sündis ka reaalne muutus noorte elus? Lisaks võib jääda mulje, et sellised kohtumised kujunevad pigem formaalseks või isegi reklaamloosungiteks valimistele.
Siiski ei ole olukord must-valge. Tegelikult sõltub olukord suurel määral valla suhtumisest noortesse ning nende kaasamisse. Ametnikud korraldavad suure osa valla igapäevaelust, mistõttu peab ametnike ja noorte vaheline koostöö olema tihe, et nende mõtteid ja ettepanekuid arvestataks valla juhtimises. Samuti peaks vald aktiivselt selliseid võimalusi näiteks sotsiaalmeedias tutvustama või minema koolidesse noori noorteosalusest teavitama. Ilma valla toetuseta ei püsi toimiv noorukite kaasamise süsteem.
Eelkõige on noorteesinduste toimimiseks vaja leida lahendusi praegustele probleemidele ning neid ka ennetada. Esiteks tuleks valla poolt rohkem noortevolikogu reklaamida kui võimalust, mida see noorele pakub, mitte kui kohustust. Näiteks osaluskogus osalemine annab väärtuslikke kogemusi, mida ka tööandjad hiljem hindavad. Lisaks sellele peaksid nad nägema ka oma arvamuse avaldamise reaalseid tulemusi.
Noortevolikogu puudumine ja Rapla valla noorte alaesindatus ei tulene üksnes noorte passiivsusest, vaid ka valla vähesest aktiivsusest ja algatusvõimest. Tegemist on seega mõlemapoolse vastutusega. Noorte huvi kaob paratamatult siis, kui neid ei kaasata otsustusprotsessidesse ega näidata, et nende arvamusel on tegelik mõju. Sellest tulenev kaotus ei ole ühepoolne. Noorukid kaotavad võimaluse kujundada oma olevikku, vald aga riskib oma tulevikuga. Ilma tõhusa koostööta ei saa toimivat noorte kaasamise süsteemi luua ning selle tagajärjed võivad kesta aastaid.
