Valter Uusberg
19. märtsil tähistas Rapla käsitöö- ja kunstiselts Rapla kultuurikeskuses oma 30 tegevusaastat konverentsiga „Kunstis olemine”, mis oli jätkuks seltsi suurele näitusele Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses.
Konverentsi moderaatorina kasutasin juhust ja põimisin ettekannete vahele oma vaateid teljel ARGIRUUM – VÄÄRTUSRUUM. Lihtsamalt öeldes – argiruum vajab abi. Teda kimbutavad vähemalt kolm moodsat tõbe: ärevus, üksindus ja tähendusetus. Eriti viimane. Neid argivahenditega juba ei leevenda. Appi tuleb argiruumi aktiivsem ja sügavam osa, väärtusruum, mis täidetud tähendusrikka tegevuse, loovuse, ilu ja tarkusega.
Käsitöö- ja kunstiseltsi esinaine Ivi Sark oli kogenud korraldajana loonud taas ettekannetest sidusa terviku, mis minu hinnangul pakkus üldisemaid ja lähemaid vaateid just väärtusruumile. Juba peaettekanded Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõult Ave Matsinilt („Aeglane ja kohalik: käsitöö kestlikkuse teenistuses”) ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esindajalt Liina Veskimägilt („Kunsti edasiandmine läbi aastateemade“) panid temaatilise liini paika, kaardistasid suurepärase teoreetilise lähenemise ja jõuliste näidetega tähendusetuse tekkepõhjused ning elujõulised viisid selle ületamiseks.
Neile sekundeeris ettevõtte Nami-Nami perenaine Pille Petersoo ettekandega „Toidukunst“, mis kelmika akadeemilisusega juhtis kuulajad läbi kunstiajalooliste piltide, millelt vaatas vastu meie igapäevane toit. Sõnadele vahelduseks jooksis ekraanil paarikümneminutiline video rahvapillimängijate kestlikust tegevusest läbi aastakümnete, aluseks kunagine teledok Mahtra pillimeestest, millele rahvamuusik Aivar Arak hilisemad kroonikakaadrid juurde lisanud.
Väärtusruumi tähendusrikkus kirgastub kohtumisel professionaalse kunstiga. Raplamaa kaasaegse kunsti keskuse üks perenaisi Kairi Orgusaar tegi ettekandega „Kunstis olemise variatsioonid“ põgusa põike keskuse tegevusaastatesse. Sefiirikunstniku Kadri Kaera võluva ettekande „Kunstis olemine – kunst minu ümber” toodete näidised suurel ekraanil panid kuulajate silmad särama ja suud vett jooksma.
Ka meie argine igapäevane ruum ootab tähendustega täitmist. Minu slaidikava (150 slaidi) „Rapla kohavaimu äratusi“ Rapla linnaruumi võimalikest täiendustest oli loodetavasti jälgitav ka kaugema kandi inimestele.
Kunstis olemist ning käsitöö- ja kunstiseltsi kujunemist meenutades võtsid konverentsi kokku läbi aastate asja vedanud Krista Urvet ja Ivi Sark. Päris lõpus püsisid tähendusväärtusliku muusikalise tervitusega laval pillimehed Leho Laaser ja Ragnar Toompuu.
Kusagil ettekannete vahel pidasin sobivaks meenutada biosemiootiku Kalev Kulli mõtet, nüüd kui ettepanekut argiruumile: „Majanduskasv tuleb lõpetada, füüsilist tööd tuleb taas palju rohkem tegema hakata. Ja aeglasemalt elama. Tuleb tagasi tervis ja elurõõm ja inimesed saavad end jälle õnnelikuna tunda.” Päris nii lihtne see ehk ei ole, aga proovida tasub.
