Asi ei ole ainult spaas…

Rain Terras, Rapla valla arengu-, ettevõtluse, innovatsiooni ja avalike suhete valdkonna abivallavanem

15. veebruari Raplamaa Sõnumite artiklis tõstatati väga õigustatult küsimus, kas Raplamaale kahe kõrvuti spaa planeerimine on mõistlik. Lisan paar mõtet Rapla vallavanema Gert Villardi öeldule.

Iga investeering omab riske, mida tuleb kindlasti hinnata. Raplal on oluline roll ääremaastumise ärahoidmisel. Ääremaastumine ei tähenda alati Eestimaa riigipiiri äärseid alasid. Ääremaastumine võib toimuda ka pealinnast 50 kilomeetri kaugusel ja on suuresti seotud võimekusega pakkuda elanikkonnale võimalikult palju erinevaid teenuseid.

Piirkonnad jagunevad eri tasanditeks: suurlinn – maakonnakeskus – suuremad asulad. Nendel tasanditel on ka teenuste pakkumise ulatus erinev. Lihtsustatult öeldes, suuremad asulad peaksid suutma tagada esmavajalikud teenused, maakonnakeskusele lisanduvad ka mugavusteenused, ja suurlinnad (meie puhul Tallinn) peavad suutma tagada ka kõrgtehnoloogiliste vajaduste (näiteks kõrgema tasandi meditsiin) kättesaadavuse. See on väga lihtsustatud selgitus ja tegelikkus on palju dünaamilisem.

Siinjuures tuleb rõhutada, et väga oluline on oskuslik transporditeenuse pakkumine tagamaks üleüldise teenuste kättesaadavuse. Ma usun nõudepõhise transpordi arendamisse. Minu arvates selline teadlik lähenemine nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil on võti ääremaastumise peatamiseks. Ehk siis maakonna sees „teki tirimine“, millise valla keskus võiks olla „kõvem tegija“ haaramaks maakonnakeskuse rolli, on lühinägelik ja kahjulik meile endile. Kahtlemata ei tähenda see hea konkurentsi mittehoidmist valdade keskuste vahel. Hea konkurentsi hoidmine on üks üldise arengu võtmetest.

Tulles tagasi Raplamaa juurde, vaatabki Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL), kuhu kuuluvad meie valdade tippjuhid, maakonna arengut kui tervikut. Raplal on oluline roll arendada ennast kui maakonnakeskust. Seda ei saa teha keegi teine kui Rapla vald ise. Meie naabervallad saavad siin olla oma nõu ja ROL-i tasandi otsustega toeks, vastutust kannab aga Rapla vallavalitsus. Erinevad teenused ja nende teenuste pakkumise liigid (kohapeal versus suurlinn versus digitaalne) sõltuvad siiski elanikkonna ja seda regiooni kasutavate külaliste vajadustest. Majanduslikult mittetasuv teenus pannakse kinni või teenusepakkuja läheb lõpuks pankrotti.

Ehk siis vallavalitsuse roll on luua tingimusi, et ühelt poolt inimesed tahaksid siia elama tulla ja teiselt poolt ettevõtted näeksid mõttekust siia investeerida. Need kaks suunda on nagu „sukk ja saabas“ omavahel tihedalt seotud. Rapla vallavalitsus töötab selle kallal, et teha Raplast ka sisult maakonnakeskus, kus meie valla- ja maakonna kodanikud saaksid lisaks hädavajalikele teenustele ka mugavusteenuseid ning need teenused oleksid piisavalt atraktiivsed potentsiaalsetele külalistele, kes aitaksid neid teenuseid majanduslikult püsti hoida.

Seetõttu ongi Raplas laual koos ettevõtjatega veel mitmed projektid: multifunktsionaalne lennuväli, staadion, muusikakool, tennisehall, elamupiirkonnad jm. Vähetähtis ei ole ka meie naabervaldade (Kehtna, Kohila, Märjamaa) areng, sest vaid ühise tervikuna suudame oma maakonna atraktiivsust tõsta ja seeläbi meie elanike heaolu parandada.

Spaa. Rapla on ammu unistanud oma ujumisvõimalusest. Valtu ujula on pika traditsiooniga, alustanud arengut aastakümnete tagant väliujulana ja unistanud samuti pikalt kaasaegsemaks muutmisest. Siin ongi oluline, et me valdadena näeksime ka oma vallapiiride taha. Kas võidujooks või ühine lähenemine? Rapla ja Kehtna tahavad läheneda teemale ühiselt. Selleks on siinkirjutanu kutsutud eelmise aasta kevadest osalema Valtu spordimaja nõukogu töös.

Rapla spaa-hotelli projekti vedajana käisin eelmise aasta detsembris Kehtna vallavalitsuse ja volikogu liikmetele tutvustamas meie plaane. Jaanuaris toodi Valtu spordimaja nõukogu ette ka nende laienemise plaanid. Sellega seoses kohtuvad märtsi alguses mõlema valla esindajad ja ühtlustavad oma eesmärke. Eesmärk peaks olema luua kaks teineteist täiendavat keskust. Raplasse võiks kerkida heaolu (wellness) spaa-hotellikeskus, mis keskenduks pigem spaapuhkajale hinnaklassidele keskmine ja pluss (täpsemalt kuula jaanuari vallavolikogu istungit). Valtu võiks keskenduda pigem spordibaasi võtmes, kus oleks tagatud motellitüüpi korrektne majutus ning sportimise kõrval ka minimaalne lõõgastumise võimalus. Selline lähenemine looks eelduse erinevate sihtgruppide püüdmiseks, mis elavdaks kindlasti ka erinevat liiki ettevõtlust meie piirkonnas.

Iga investeering omab riske, riskide maandamiseks on vajalik põhjalik ettevalmistus, mis hõlmaks võimalikult palju erinevaid osapooli leidmaks parim lahendus. Mina tunnetan, et mõlemal vallal on tahe leida maakonna arengule sobivaim viis oma vallarahva unistuste täitmiseks. Ainult julge, läbimõeldud tegutsemine loob eelduse mitte ääremaastuda, vaid luua uusi võimalusi meie endi kodanikele. Tarka ja julget tahet meile kõigile!