Maakondliku laulu- ja tantsupeo ideekavandi konkursile laekus viis kavandit, mille seast valis Raplamaa kultuuri nõukoda võitjaks Hele Israeli ja Eline Villigu ideekavandi pealkirjaga „Rõõm elust endast”.
Jaanuaris kuulutas Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) välja ideekavandi konkursi Rapla maakonna laulu- ja tantsupeo 2024 stsenaariumi kirjutamiseks. Konkursitöödelt oodati peo läbiva teema väljatoomist ja kirjeldust.
ROL-i kultuuri ja hariduse spetsialist Age Tekku sõnas, et nad valisid viie laekunud töö seast, nende autoreid teadmata, välja kolm intrigeerivat. Nende autorid kutsuti edasi vestlusvooru. Israeli ja Villigu töö paistis hindajatele silma sellega, et kuna tegemist on koorilauljatega, on nad lauljate poole pealt asjaga kursis, nende kontseptsioon oli üks pikemaid ja põhjalikumaid ning välja oli pakutud ka võimalikku repertuaari.
Esimene töine koosolek koos Israeli ja Villiguga toimus 7. märtsil, kui arutati kunstilise toimkonna kokkupanekut. Nagu mitmetel aastatel varemgi, on laulupeo üldjuht Thea Paluoja ja tantsupeo üldjuht Anne Paluoja. Stsenaristide ja kunstilise poole nimesid veel pole. Tekku sõnul aga on juba üksjagu repertuaari laualt läbi käinud ja aeg näitab, mis valituks jääb. Maikuus läheb tõsisem töö maakonnapeo planeerimisega edasi ja selleks ajaks peaks kunstiline toimkond täies koosseisus olemas olema.
Võitnud ideekavandi põhisõnum on rõõm. Hele Israel sõnas, et nende ideekavand sai alguse sellest, et tal sõbranna Eline Villiguga on koorilauljatena tekkinud tahe laulda rohkem rõõmsaid ja positiivse alatooniga laule. „Tundsime lauljatena, et ei jaksa laulda masendavatest, kurbadest asjadest. Raskust, kurbust ja ängi on me elud viimastel aastatel nii palju täis olnud, et tahaks üheks päevaks kõik mured unustada ja pühenduda rõõmule, laulda rõõmust ja tunda rõõmu koosolemisest, perest, kodust, loodusest ja meie kirjandusest,” rääkis Israel. Seepärast on nende ideekavand kantud mõttest, et esitatavad laulud ja tantsud oleksid rõõmsad ja positiivse sõnumiga.
Esimesel eesti kirjanduse päeval jaanuari lõpus ütles luuletaja Leelo Tungal intervjuus, et Eestil on olnud raskeid aegu, aga rõõmu pole kunagi ära unustatud ja ikka tahetakse lapsed kasvatada rõõmsateks inimesteks. Seda juttu kuulates taipasid Israel ja Villig, et Tungal sõnastas nende endi mõtted avalikult.
„Saime sellest kinnitust, et peo teema peab olema rõõm. Mitmed avaliku elu tegelased on sedasama mõtet nüüd hiljem veel avaldanud, näiteks Heinz Valk ja president Alar Karis oma aastapäeva kõnes. Järelikult on see õige mõte õigel ajal, et peab selle rõõmu üles leidma raskete aegade kiuste,” sõnas Israel.
Erinevalt mõnest eelnevast maakondlikust peost ei ole järgmisel peol näitemängulist osa, repertuaar on omavahel seotud vahetekstidega. Israel ütles, et teisipäevasel koosolekul oli neil hea meel näha, et korraldajad ja otsustajad tulid nende ideega kaasa ja haakusid sellega kenasti.
„Hea ja rõõmus tunne on, et meie idee välja valiti. Eks see teistsugune pidu tuleb kui varem, kuid vahel on hea teistpidi mingeid asju teha. Nüüd hakkab suurem töö pihta ja teeme seda rõõmuga, ehk tunneme ka protsessist rõõmu,” rääkis Israel.
