5.1 C
Rapla
Pühapäev, 15 nov. 2026
KultuurHarrastusteatrite ampluaa on koomilisest draamani

Harrastusteatrite ampluaa on koomilisest draamani

Laupäeval, 18. märtsil oli Haimre rahvamaja juures selline asjade tassimine, nagu hakataks kolima. Tegelikult kandsid näitetrupid sisse oma etendusteks vajalikku kraami. Külakorda käiv Raplamaa harrastusteatrite festival toimus 31. korda ja seekord oli võõrustaja Haimre rahvamaja näitering Mokakobin.

Märjamaa vallavanem Triin Matsalu ütles oma tervituses, et Haimre rahvamajas on näitemängude traditsioon juba 1930. aastast. Ta väljendas uhkust koduvalla nelja teatritrupi üle ja soovis kõigile osalejatele meeleolukat festivalipäeva.
Pika päeva jooksul oli üheksa ülesastumist. Trupid olid Järlepast, Raplast, Juurust (2), Järvakandist, Hagerist, Kivi-Vigalast, Vana-Vigalast ja Valgust. Tagasisidet nähtule andsid näitleja Märt Koik, kriitik Margus Mikomägi ja näitejuht Mart Tartlan. Koik oli kõige otsekohesema ütlemisega, Tartlan leebem ja Mikomägi üldistavam, aga kõik nad esitasid oma sõnumi truppe motiveerivalt. Ja see, kui tähelepanelikult ja milliste ilmetega näitlejad tagasisidet kuulasid, oli omaette vaatamist väärt.
Esimesena tuli lavale Järlepa külateater tükiga „Seitse naist keldris“. Selle teksti kirjutas, lavastas ja mängis ise kaasa Katrin Helend-Aaviku. Lugu oli seitsmest sõbrannast, kes olid keldrisse kinni jäänud. Võõrustaja ütles korduvalt, et küll varsti ta mees tuleb ja teeb ukse lahti, aga ühel hetkel tunnistas, et abikaasa on juba aastaid surnud. Ootamatult leiti hoidisepurkide vahelt mehe kiri koos päästva varuvõtmega. Aga siis polnud naistel keldrist välja minemisega enam üldse kiire, sest seal oli sisse seatud mõnus pesa, kus sai kaarte mängida, muusikat kuulata ja hoidiseid mekkida.
Koomilisele loole pakkus tõsise järje Rapla kultuurikeskuse näitetrupp Paulo Coelho looga „Veronika otsustab surra“. 24-aastane noor naine otsustab surra ja sööb tablette, loputades need alkoholiga alla. Ta turgutatakse üles, kuid arst ütleb talle algul, et elada jääb vaid viis päeva. Hiljem saame teada, et nii see pole. Haiglas leiab Veronika armastuse ja tekib elutahe.
Märt Koik tunnustas Rapla trupi suurt julgust võtta ette draama.
Margus Mikomägi tõdes, et kaks etendust kõlasid kokku nagu kaks vaatust. Ta soovitas Järlepal rohkem välja tuua, et keldris istumine on laiemat poliitikat vaadates meie tänane olukord – me kõik võime keldrisse varjule sattuda. Keldriloole tuli otsa noore soovimatus elada, tahe surra – ja siis tuleb armastus peale. Leidlik võte oli Rapla etenduses kasutatud sirm, millele näidati videopilte.
Juuru teater tuli välja kahe looga. Suur trupp etendas sketšidena netinalju „Arsti juures“ ehk „Kui inimene ikka väga elada tahab“… siis on meditsiin võimetu.
Enda kirjutatud monotüki „Aastapäev“ kandis ette Kalle Kõiv. Ta maalis värvikaid pilte detektoristist, kes on põllul just tegutsema hakanud, kui naise telefonikõne tuletab meelde, et neil on esmakohtumise aastapäev, mida nad alati on kindlas restoranis tähistanud. Mees on tähtpäeva sel hetkel unustanud, kuid hakkab ruttu tegutsema, et kõik oleks nagu alati. Rollide vahetuses, kus ta kujutab kaevamisse sekkunud meest ja kõiki pereliikmeid, on koomikat ja päriselu olukordade head tabamist.
Koik ütles Juuru suurele trupile, et on ise sketše etendanud ja teab, kui raske see on. Kõik naljad teda ei kõnetanud, aga karakterid tulid hästi välja. Žürii kiitis arsti ooteruumis teisi sõnatult vaadelnud meest (Kristo Kiviaru), kelle miimika ja olek pani vaataja teda kogu aeg jälgima. Mikomägi kiitis Juurut, et trupis on nii palju mehi, kes tahavad teatrit teha.
Järvakandi Kandikohtlased mängisid Margus Oopkauba tükki „Peatus“. Lugu oli vanatüdruk Tiinast, kes kutsub oma vana sõbra Helduri kohtamisele ja siis järgneb üks absurdne olukord teisele. Tartlan oli kriitiline teksti suhtes – sellele midagi head üles ei ehita.
Kivi-Vigala trupp Sõbra-Vägi tegi pühenduse sauna-aastale looga „Naised saunas rääkisid“. Siin pandi muude juttude seas „laulu sisse“ ka kohalikud poliitikud. Tartlan ütles, et tausta teadmata läks see torge temast mööda. Samas publiku reaktsiooni põhjal võib arvata, et tabati midagi üldisemat.
Mikomägi tunnustas julgeid naisi, kes hästi kokku mängisid. „Ma pole naistesaunas käinud ega tea, mis jutte seal räägitakse, aga te oleksite välja kandnud ka erootilisema alatooniga jutud.“
Hageri H.H.H etendus oli „Lihtsad inimesed“. Koomiline lugu puhkemajas tormiga ette tulnud olukordadest, milles kõik osalejad otsivad napsust lohutust. Lavastaja Tiina Keps kehastas purjus naist nii usutavalt, et tal pidi pärast küll olema pohmakas, nagu tagasisides öeldi.
Vana-Vigala Topelt-Kiiks mängis Andrus Kivirähki „Eesti matust“. Valgu M.O.T.T. kandis ette omaloomingulise loo „Külaelu“, mille on tõsielulugudest kokku kirjutanud ja lavale seadnud Mervi Vaarmann.
Mikomägi kinnitas, et kolmel trupil on jaksu kanda rohkem, kui seekord välja tuli. Tegijad tõid välja mitmeid põhjuseid: Vana-Vigala tükk polegi veel valmis, Valgu pidi improviseerima, sest paar osatäitjat jäi ootamatult ära.
„Kivirähk on elav klassik. Tehke see ära. Purege, siis on teile endal ja ka vaatajatel huvitav!“ innustas Mikomägi Topelt-Kiiksu.
Päeva jooksul nägime väga erinevaid lavastusi. Osa oli mõeldud esitamiseks just festivalil ja sellele publikule.
„Au teile, et viitsite, et suudate, et teid on nii palju. Ma pole nii kursis külaelu ja vallavanemate vahetusega, aga ka siseringi naljad avardasid mu silmaringi. Mõelge, miks te seda kõike teete. Enda põhjal kirjutajana võin öelda, et ma tahan seda teha ja teen. See annab elule võlu. Armastus võidab kogu jama,“ ütles Mikomägi päeva kokkuvõtteks.
Koik lisas, et kunstiinimesed on üldiselt tundlikumad ühiskonnas toimuva suhtes: „Tore, et harrastusteater tegeleb ühiskondlike probleemidega.“
Publiku hulgas istus Sillaotsa talumuuseumi juhataja Kalju Idvand, kes oli festivalil esimest korda. „Otsime lavastusi, mida saaks muuseumi õuel suvel mängida,“ ütles ta tuleku ajendiks. „Festival meeldis väga. Etendused koos žürii kommentaaridega andsid kokku tervikliku elamuse. See oli nagu tasuta koolituspäev, mis andis aimu, miks on truppidel oluline festivalile tulla ja saada tagasisidet, et edasi minna. Oli huvitav näha, kui erinevaid tükke mängitakse,“ tunnustas Idvand. Ka suveetenduste läbirääkimised juba käivad.
Õhtu lõppes tantsides. Võõrustaja Mokakobin ise ei esinenud, kuid nad tegid tantsubändile Torm soojendust, kehastudes ansambliks Vestiväel.
Järgmise festivali korraldab uustulnukana osalenud Rapla kultuurikeskuse näitetrupp.

***

Reklaam:

Harrastusteatrite festivali lõpus jagatakse alati tunnustust.

Parim meespeaosa: Kalle Kõiv, monotükk „Aastapäev“
Parim naispeaosa: Kertu Poom (Veronika), „Veronika otsustab surra“
Parim meeskõrvalosa: Kristo Kiviaru (mees arsti ooteruumis), Juuru teater
Parim naiskõrvalosa: Tiina Keps (purjus naine), Hageri H.H.H.
Lavastaja eripreemia: Piia Põder, „Veronika otsustab surra“
Trupi eripreemia: Sõbra-Vägi „Naised saunas rääkisid“
Eripreemia kestva näitlejameisterlikkuse eest: Roland Saar (Topelt-Kiiks)

Tavapäraselt jagasid ka trupid üksteisele tunnustust, märkides ära õnnestunud rolle.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare