Vaatad aknast välja ja meenuvad August Alle luuleread:
Vihma küll valab ju pilvede vinast,
taevas on hall… udude tinast,
pilvi rebides vilistab tuul…
Ainult et Alle maalis pilti külmast oktoobrist, meil peaks aga kalendri järgi olema õunapuuõieline mai. Selle asemel, et kevade üle rõõmustada, vaatad igal hommikul hirmuga, ega õied ole äkki juba puhkenud. Püsiv öökülmaoht on frustreeriv. Teeb õelaks, see on…!
Ja siis hakkab keegi veel dotseerival toonil kommenteerima: „Inimesed ei ole kunagi rahul. Alles hädaldasid, et kõik on nii kuiv ja hädasti oleks vihma vaja. Kui nüüd antakse vihma, siis on jälle vingumist: see on külm, märg ja tuuline… Ainult luuletuses võib kõik kenasti riimis olla, elu on aga nagu vabavärss ja siin tuleb leppida sellega, mida antakse.”
Avalikus elus käib praegu üks igavene tinistamine maksude teemal. Ära tüütab! Selle asemel, et mõelda, mida ise teeksid, kui riigikassa on tühi. Võimalusi ju palju ei ole: tõstad kohe makse, võtad algul laenu ja tõstad pärast makse või kärbid mingeid teenuseid ja vaatad, mis saama hakkab.
Loomulik, et keegi ei taha maksta, aga me oleme ise endale riiki tahtnud ja peame, meeldib või mitte, ise seda ka üleval pidama.
Ilmselgelt on Eestis liiga palju vaenamist, eriti poliitikas. Tõelised riigimehed ei peaks nurga taga käsi hõõrumas käima, et oh kui hea, et kõik on halb. Selle asemel tuleks pead kokku panna ja ühiselt väljapääsu otsida. Ei ole ju eraldi Keskerakonna, Reformi, Isamaa või EKRE asju, on üks ja ühine Eesti asi, mille ausast ja omakasupüüdmatust ajamisest sõltub meie kõigi, ka vaenajate ja hädaldajate heaolu.
See tundub nii lihtne ja selge olevat. Aga vaat ei ole! Inimesed ei ole altruistlikud, neil on oma huvid, sõbrad ja tuttavad, neil on maailmavaade (!), mida ei saa teistega jagada, ja lõpuks on neil veel ka obstruktsionism, mis küll tegelikult kuhugi ei vii, aga vahvat vimma tekitab ikka ja näitab omadele, kui kange tegelane keegi on.
Selle juures ei pane tähelegi, et tegelikult on see nagu toomingate õitsemise ajal ilma kujundav üdini lõikav põhjatuul ja maadligi suruv hall sügisudude vina…
