Juulist hakkas kehtima hooldereform, mis muudab hooldekodud eakatele taskukohasemaks. Suure osa hooldekodu arvest maksab edaspidi omavalitsus.
Keskmist pensioni saav eakas ei leia pahatihti iga kuu arvele laekuva summa eest hooldekodu kohta. Hooldekodu krõbe kohatasu võib olla ligi kaks korda suurem ja jääb seega osaliselt tema lähedaste õlule. Või siis jäävad vajalikud teenused saamata, sest rahakott lihtsalt ei võimalda seda.
Riik lahendab olukorda hooldereformiga. Alates juulist jääb omavalitsuse kanda kohatasu hoolduskulude osa.
Hoolduskulude all peetakse silmas hoolduspersonali kulusid. Inimese enda kanda jäävad majutus ja toitlustus hooldekodus ja muud isiklike vajadustega seotud kulud.
Kohatasud, aga ka nende jaotumine on igas hooldekodus erinevad. Näiteks Rapla hooldekeskuses ning Juuru ja Kaiu hooldekodus on üldhooldusteenuse kohatasu 1025 eurot. Sellest summast moodustavad hoolduskulud (ehk omavalitsuse poolt kaetav osa) 440 eurot. Omaosaluseks jääb seega 585 eurot.
Kuusikul asuva Villa Alfredi kohatasu on 1190 eurot ja prognoositav hoolduspersonali kulu inimese kohta 640 eurot. Sarnased summad kehtivad ka Vigala hooldekodus, kus kohatasu on 1200 eurot ning prognoositav hooldusperso Pildil nali kulu 590 eurot inimese kohta kuus. Omaosaluseks jääb seega 610 eurot.
Rapla vallal tuleb edaspidi hakata tasuma 140 isiku hoolduskulusid. Need inimesed on jagunenud Eesti 23 asutuse vahel. Iga vald saab hoolduskulude tasumisele seada piirmäära, kuid peab seejuures silmas pidama, et seatud määraga on inimesele teenus kättesaadav vähemalt mõnes hooldekodus. Rapla vald on seadnud piirmääraks 550 eurot. „Sobiva hooldekodu saab pere ise valida. Kui valituks osutub mõni kallim hooldekodu, mida kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäär ei kata, siis seda ületav osa tuleb ise juurde maksta. Sellisel juhul võib juhtuda, et pensionile tuleb lisa juurde maksta,” vahendas valla vastust abivallavanem Rain Terras.
Ka Märjamaa vallas on üldhooldusteenusel üle saja inimese. Hoolduskulude piirmääraks on vald seadnud 590 eurot, mis ühtib nii Vigala kui ka Kuuda hooldekodu hoolduskulude suurusega. Igal juhul peaksid juulikuu hooldekodu arved hooldekodu klientidele kergendusena tulema. Eraldi toetus loodi ka neile eakatele, kelle pension ei küüni keskmise pensionini (tänavu 636 eurot). Eakatele, kes keskmisest väiksemat pensioni saavad, peab omavalitsus maksma lisanduvat hüvitist, mis katab puudujääva osa inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vahel.
Uute kohustuste täitmiseks eraldas riik omavalitsustele 40 miljonit eurot. Vallad tõdevad, et see ei kata kaasnevat kulu. „Märjamaa valla eelarves on planeeritud ööpäevaringse üldhooldusteenuse kuludeks kokku 415 329 eurot, sh on riik Märjamaa vallale eraldanud toetusfondi kaudu pikaajalise hoolduse korraldamiseks 240 312 eurot,” ütles Märjamaa valla sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska.
Ka Terras rääkis, et Raplale eraldatud 394 357 eurost ei piisa. „Väga suure hooldusvajadusega inimestele on aga sageli möödapääsmatu, et vaja on ööpäevaringset üldhooldusteenust ehk hooldekodu. Seega on kvaliteetse ja inimese tegelikule vajadusele vastava abi kättesaadavus kohalikule omavalitsusele väga tähtis ülesanne, mida me oleme täna täitmas ning puudujääva osa valla eelarvest katmas,” lisas ta.
