Marika Mikkor
Rapla keskraamatukogu fuajees on avatud näitus “Kevadsuvised punutised”. Näha saab peavooluajakirjades rubriigis “Tee ise” ilmunud heina- ja hundinuianukke, kasetohust vaase ja palju muud, ning nende tegemise õpetusi. Mitmete põnevamate punutiste, kiilide, liblikate ja tohukandikute valmistamise juhtnööre pole aga seni veel avaldatud. Siinkohal kirjeldame paljude lemmiku – pudelkiili valmimist. See on eeskujudeta valminud taies ning selle tegemiseks ei pea olema käsitööinimene. Seda võib katsetada igaüks.
Pudelkiil
1. Kahe sobiva pikkuse ja jämedusega puuoksa otstesse torgatakse kiili tiibadeks värvilised plastpudelid (selleks lõigatakse korkidesse pilud ja okste oksad teravaks.) Oksad pannakse ristamisi ja ristumiskohalt kinnitatakse traadiga, tiivad fikseeritakse sobivasse asendisse.
2. Nüüd mähitakse ümber pudelite kaheksaid “joonistades” metsviinapuuvääte. Vajadusel kinnitatakse punutis tiibade ristumise kohalt traadiga. Väädid võib veel hiljem pajuokstega üle põimida, sest metsviinapuu on väga tänuväärne punumismaterjal, mis paindub hästi, kuid kuivades muutub rabedaks.
3. Kiili kehaks võetakse paraja pikkusega kontpuuokstest kimp, mis murtakse pooleks, nii et kimbu peenemate otstega pool jääb pealepoole ja pikemalt. Metsviinapuuga mähitud tiivad pannakse vihu vahele ja vajadusel fikseeritakse (ajutise) abitraadiga.
4. Keha osas on kontpuuokste jämedam osa. Saba osas on kontpuuokste peenemad otsad, need punutakse patsi, moodustades kaarduva saba.
5. Kiili pea jaoks põimitakse kontpuuokste murdmise kohalt läbi ringiratast painduvatest okstest rõngas (mina kasutasin käepärast olevat lühikeste peente okste kimpu), rõngas omakorda põimitakse ristisuunas läbi.
6. Kiili tiivad punutakse okste abil tugevamini keha külge kinni, tiibade alt punutakse ringiratast, fikseerides tiibu altpoolt ja muutes keha toekamaks.
7. Silmadeks on kinnitatud kastanid, sobivad ka männikäbid.
8. Pudeleid saab hiljem vahetada, mina asendasin ühe pudelipaari hoopis kuluga.
Kirjeldatud on vaid seda, millised lahendused leidsin mina töö käigus. Igaüks teeb nii, kuidas talle tundub õigem, mugavam või lihtsam.
