Lugeja küsib: Tunnen, et tööl ahistatakse mind. Tööandja teeb pidevalt alandavaid kommentaare ja puudutab vastu tahtmist. Mida ma tegema peaksin?
Vastab Johan Pastarus, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant: Ahistamist võib kogeda nii töökohal kui ka igapäevaelus. Ahistamine on käitumine, mille eesmärk on teist inimest solvata, alandada või ebamugavust tekitada.
Seksuaalvägivald on vägistamine või sellega ähvardamine, aga ka pealesunnitud puudutused. Seksuaalvägivald mõjub ohvrile šokeerivalt ning sellest rääkimine võib osutuda äärmiselt raskeks. Siinkohal on oluline lähedaste inimeste toetus, kellega kannatanu võib oma probleemi jagada. Lähedase tugi aitab vältida olukorda, kus ohver tunneb ennast probleemiga üksi ja otsustab vaikida. Abi saab ka seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest, kus tehakse tasuta vajalikud uuringud, fikseeritakse vigastused ja pakutakse psühholoogilist tuge.
Kriisiabikeskus pakub ka tugigrupi teenuseid, kus on kannatanutel võimalik jagada oma emotsioone turvalises keskkonnas. Seksuaalvägivallast tuleks teavitada ka politseid. Politsei ning kriisiabikeskuse abiga on võimalik esitada kohtule reaalseid asitõendeid ning määrata süüalusele õiglane karistus.
Töökeskkonnas võivad ahistajaks olla kliendid, töökaaslased või ka tööandja. Esimese kahe puhul on oluline rääkida olukorrast tööandjale. Soovitame seda teha kirjalikus vormis, näiteks meili teel. Tööandjal on kohustus tagada töökeskkond, kus töötajad on psühhosotsiaalsete ohtude eest kaitstud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peetakse psühhosotsiaalseteks ohuteguriteks kiusamist ja ahistamist tööl ning töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegureid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist. Tööandja peab tagama erinevate meetmetega (turvalisus, töögraafiku muutmine, koolitamine, vestlused, töötamine paarides), et ahistamist töökohal enam ei esineks.
Kui tööandja korduvatele pöördumistele ei reageeri või kui töötaja ei saa tööandjapoolse rikkumise erilise raskuse tõttu töösuhet jätkata, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel. Sellisel juhul maksab tööandja hüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Kõige olulisem selle teema juures on, et kannatanu ei jääks oma probleemidega üksi. Ahistamist või seksuaalvägivalda kogenud inimesed võivad tõmbuda endasse ning vaikimine võib tunduda lihtsam. Küll aga võib vaikimine viia välja ärevushäire ning depressioonini. Seega tuleks psühholoogilise raviga alustada võimalikult varakult.
Abi sellistel juhtudel pakuvad lisaks sotsiaalkindlustusametile: vaimse tervise telefoninõustajad 678 7422, emotsionaalse toe number 116123, ohvriabi kriisitelefon 116006, palunabi.ee, peaasi.ee, volinik.ee, ahistamine.ee, toetav.ee.
