Raseiniai põllumajandus-ettevõtete juhid Raplas
Tiia Truu 1990. a 5. juuli Ühistöös: „27. ja 28. juunil olid Rapla maakonnas külas Raseiniai rajooni majandijuhid. Kingituseks tõid nad kaasa Leedu lipu, mille volikogu esimees Stasis Liatukas, põllumajandusosakonna juhataja Algirdas Sutkus ja majandite nõukogu esimees Edmundas Jonila haldushoone (praegune Rapla riigimaja – T.T.) esisel platsil ka ise masti heiskasid. Lipp tõusis masti Leedu hümni saatel.
Kahe päeva jooksul käidi Kehtnas, kus külalisi võttis vastu sovhoostehnikumi direktor Uno Tinits. Tutvuti ka kunstliku seemenduse jaama, põrsatootmise suurfarmi ja Kehtna teadlaste tööga. Esimese päeva õhtupoolikul oldi Märjamaa EPTs ja Märjamaa kolhoosi puhkebaasis.
Teisel päeval käidi Valtus ja Rapla riigimajandis. Paljud leidsid otsekontakte ja nii käidi üksikult Järlepas, Kohilas, Valgus ja veel mõnes majandis.
„Leedulased kutsusid ka vastukülaskäigule ja võtsime kutse vastu. Millal see täpselt on, seda ei oska öelda. Aga tore ja lõbus rahvas on nad, sest bussisõidu ajal kõlas alati meestelaul. Ainult ühe kolhoosi esimees oli naine,” ütles külalisi vastu võtnud ja saatnud Villem Uustalu.”
Taasiseseisvuva Eesti esimene päriselt oma laulupidu
Tiiu Luht 7. juuli Ühistöös: „Inimkett lööb kahisema, sumisema, äratab mu mõtetest. Keegi ei malda enam istuda. Nüüd on juba lähedal… juba paistab… Sinimustvalge trikoloor ei ole mu meelest veel kunagi nii uhkelt päikeses säranud, või on see päike mus endas? Loosungiteta ja pealetükkiva atribuutikata tagasihoidlikkus ehib kogu kolme ja poole tunnilist rongkäiku. Aga sellele mõtlen juba hiljem kodus. Nüüd ahmin vaid sammujate silmadest südametest tõusnud rõõmu. /…/ Ikka tulevad ja tulevad. Eestiski on elama hakanud uued ja unustusehõlmast äratatud maakonnad, kihelkonnad ja külad. Rongkäik laulab nagu laulupeolised ikka. Laulev rongkäik. Populaarseim „Saa vabaks…”. Laulupeokava on aga aja muutustega kaasas käinud ja on kolmas variant esialgu kavandatust. Ärkamisaegne, nagu ütles üks üldjuhte Ene Üleoja /…/ Ja siis näen, kui oodates olen tähestiku mitu korda läbi arutanud, neljast maakonnast kokku pandud Raplamaa vappi, näen kihelkonda kaunistavaid kappasid, hobuseraudu, villakäpikuid. Näen rongkäigus oma häid tuttavaid: Ukut issi kukil ja Ätut emme süles…”
Täpsustus:
29. juunist 1. juulini Tallinnas toimunud XXI üldlaulupidu on nimetatud ka ühinemise laulupeoks, mis aitas siduda Kodu- ja Välis-Eesti kultuuri. Seda ühelt poolt. Teisalt peegeldas laulupeoks valmistumine väga ilmekalt Moskvast vabanemise protsessi.
XXI üldlaulupeol oli kaks aujuhti – Kodu-Eesti laulutaat Gustav Ernesaks ja Torontost saabunud Välis-Eesti laulutaat Roman Toi.
Roman Toi on ajakirjanikele rääkinud: „1990. a laulupeo noodiraamatus oli oma 150 laulu kõikidele kooriliikidele. Nende seas nii mõnigi Moskva poole maani kummardav, et „anda keisrile, mis keisri…”.
Kui saime loendi lauludest, mis tulid laulupeol laulmisele, siis esimese rõõmsa üllatusena selgus, et „Moskva mojaa” puudus täielikult. Tegelikult oli laulupeol laulmiseks alles vaid 50. Kui olime juba Tallinnas, usutlesin kunstilist juhti Ants Üleoja, et vaata, neist trükitud 150-st laulsime 50, aga kahe päeva jooksul hõiskasime ühtekokku 75. Et kust need mittetrükitud laulud tulid? Kunstiline üldjuht vastas: „Eesti koorimuusika kullafondist! Ära küsi, mitu paari kingi ja kaabut läks ametisse, et Toompeal samm-sammult, laul-laulult seda kõike sirgeks seletada.”
Allikas: „Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika” IV osa 21.01.1981 – 31.12.2000” Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007
Blokaad hakkab nõrgenema
Vytautas Barevicius 17. juuli Ühistöös: „Meie elu on muutunud veidi rõõmsamaks – blokaad hakkab nõrgenema. Mažeikiai naftatöötlemise tehas saab jälle toorainet. Muidugi läheb veel aega, enne kui sealt normaalselt bensiini tulema hakkab, kuid meie bensiinijaam sai eile juba esimese saadetise põllumajanduse jaoks. Eraautodele ei tule bensiini müügile vist kogu juulikuu. Veidi on hangitud bensiini otsesidemete kaudu ja seda saab kommertshinnaga /…/
On väga tähelepanuväärne, et hakkavad kujunema Leedu Vabariigi otsesidemed NL liiduvabariikidega, nagu see tulevikus üldiselt hakkab olema. Ukraina saatis meile esimese partii diiselkütust. Töötab pesumaja, algas katlamajade mahutite täitmine. Blokaadi üks õppetunde oli see, et ei või elada peost suhu, alati peab olema küllaldane kütusevaru. Seepärast hakkab meie ehitusfirma tegema ettevõtetele kütusemahuteid.
Neil päevil tegi rajooni blokaadikomisjon kokkuvõtteid kahe ja poole kuuga rahvamajandusele tehtud kahjudest. Need on suured: tööstuses 400 000, ehituses 300 000 ja transpordis 370 000 rubla.
Läinud neljapäeval möödus 70 aastat rahulepingu sõlmimisest Leedu Vabariigi ja Venemaa vahel. Seda tähistati ülemnõukogu istungjärguga, millest võtsid osa Venemaa, Ukraina, Moldova, Läti, Eesti delegatsioon jt. Vene delegatsiooni juhataja ütles lennujaamas antud intervjuus, et tema arvates tuleb Leedu ja Vene suhted rajada rahulepingu järgi.
Samal päeval heisati Raseiniai keskväljakul Eesti, Läti ja Leedu lipp, nagu seda on juba tehtud Raplas. Meie volikogu võttis sellise otsuse vastu selleks, et väljendada oma tänu Eesti ja Läti sõprusrajoonidele abi eest raskel ajal. Eelmisel päeval oli sõnum lipuheiskamisest raadios ja nii tuli kohale palju ajakirjanikke. Nende kaudu teatakse Rapla ja Raseiniai sõprussidemeist nüüd kogu Leedus.”
Täpsustus:
2. juulil tühistas Moskva maailma avaliku arvamuse survel Leedu-vastased majandussanktsioonid.
Rapla põllumehed käisid Leedus vastuvisiidil
Vytautas Barevicius 26. juulil Ühistöös: „Möödunud nädalal oli meil külas Rapla rajooni põllumajandustöötajate delegatsioon. Seda juhtisid Kalle Talviste tootjate liidust ja Villem Uustalu maavalitsusest. Sõlmiti mitmeid vastastikku kasulikke lepinguid. Teie esindajad andsid intervjuu meie ajalehele ja kohalike raadiosaadete toimetusele. Nõnda oleme astunud koostöö teise, loodame, et pikka aega kestvasse etappi, mille aluseks on otsesed majandussidemed. Lahkudes lepiti kokku, et uuesti istutakse ühise laua taha pärast koristustööde lõppu.
Meie jaoks on kõik saagikoristusega seonduv muret tekitav. Valmimas on ülirikkalik saak, aga karta on, et osa sellest jääb kogumata, sest juba pikemat aega sadanud vihmad on teravilja maha peksnud ja põllud porimülgasteks muutnud. Parem ei ole olukord ka puuviljadega. Need ei lähe küll niivõrd vihma kui suhkrunappuse nahka. Juulis saime talongi alusel igaüks ühe kilogrammi magusaks tegevat, augusti kohta puuduvad seni veel andmed. Muude toiduainete osas on jaotuskava olemas: iga inimese kohta on ette nähtud 1 kg jahu, 2 soola, 3 tangu (kuhu see küll pannakse), 1 pakk makarone ja 3 karpi tikke. Suhkrunappus, nagu muudki meie hädad, on seotud blokaadiga. Tänaseni ei tööta veel ükski neljast suhkruvabrikust.
Muus osas hakkame pikkamööda jalgu alla saama. Juba on osaliselt tööd alustanud ehitusorganisatsioonid, linn saab jälle sooja vett, töötavad saunad ja pesumajad. Elu täielikuks normaliseerimiseks läheb aga aega. Ikka veel annab end tunda bensiinikriis. 28. juulist on lubatud seda vähesel määral ka eraautoomanikele müüma hakata. Kehtima hakkavad kommertshinnad. Ainus lohutus on, et hiljem on lubatud hinda järk-järgult alla lasta.
Üldpoliitiliselt on kõige rohkem kõneainet andnud eelseisvad Leedu ja Moskva läbirääkimised. Gorbatšov (NSV Liidu president – T.T.) tahaks kohe laua taha istuda, meie pool aga ei soovi seda põhjaliku ettevalmistuseta teha. Suurt poleemikat on tekitanud maksuseaduse projekt. Selle rahvaaruteluks on jäetud väga vähe aega – ainult 10 päeva. Kõik kokku – majanduslik olukord ja poliitilised probleemid – on esile kutsunud terava kriitika peaministri ja tema kabineti aadressil. Neid süüdistatakse mitte midagi tegemises ja muidu ringisõitmises. Niisugused me kord juba oleme – ikka on vaja süüdlasi otsida.
1. augustist hakkab jälle normaalselt 3 korda nädalas ilmuma meie ajaleht. Seni oleme suutnud seda hinges hoida Pärnu trükikoja, Kohila paberivabriku ja Rapla ajalehe Ühistöö abiga. Olgu selle eest kõigile asjaosalistele edasi antud tänusõnad meie toimetuselt ja lehe lugejatelt.”
Uusi uudiseid Raseiniast
Vytautas Barevicius 31. juulil: Läinud nädalal algas üle kogu Leedumaa teraviljakoristus. Loodetud kõrge saak aga jääb kogumata. Pikka aega sadanud vihmad tegid oma töö – vili on lamandunud ja terakadu suur. Nüüd on neljandat päeva head ilma pidanud ja kui muudatusi ei tule, siis peaks paari nädalaga ühele poole saama. Bensiini ja diiselkütuse taha asi enam seisma ei jää, sest põllumajandust varustatakse eelisjärjekorras. Ka muidu hakkab olukord normaliseeruma.
Vahelduseks mõni sõna juttu sõjaväeteemadel. Meie ajalehes Naujas Rytas ilmus mõni aeg tagasi lugu sellest, et veidi enam kui sajast kutsealusest (jutt on nõukogude sõjaväkke värbamisest – T.T.) läks kevadel armeesse vaid viiskümmend üks noormeest. Sellest hoolimata selgus, et Raseiniai rajooni sõjakomissariaat oli kogu Leedus üks aktiivsemaid. Mõnes rajoonis ei saadud mitte ühtegi vabatahtlikku. Kõrge näitajani jõuti tänu II osakonna leedulasest ülema major Vassiljauskase ülipüüdlikkusele. Tuletan seda kirjutist meelde seoses sellega, et läinud nädalal peeti sama majori üle kohut. Mees oli omavoliliselt hõivanud kõigi mugavustega korteri. Kohtuotsuse põhjal tõstetakse ta nüüd sealt välja. Nii et õigus võidab lõpuks ikkagi isegi siis, kui sa major oled. Muide, meie sõjakomissar Pjotor Zemljannikov viiakse teenistust jätkama Turkestani sõjaväeringkonda. Sealt saame ka uue mehe vastu. Ju see on siis mingi seaduspärasus, kui teil Eestis ka ohvitsere Turkestaniga vahetatakse. Nii palju võõramaalastest.
Omadele on aga passijaoskondades alustatud Leedu Vabariigi kodanike isikutunnistuste väljaandmist. Täna hommikuks oli Raseiniais selle saanud esimesed üheksateist kodanikku. Isikutunnistus hakkab Leedumaal asendama Nõukogude passi, mida me esialgu ka veel ära ei viska – Venemaale sõites võib sedagi vaja minna.
Ja Venemaal käimist on meil viimasel ajal üpris palju olnud. Toome sealt kodumulda puhkama võõrsile küüditatute säilmeid. Järjekordne ümbermatmise tseremoonia on meie rajoonis 11. augustil. Lisaks küüditatutele pannakse siis pühitsetud mulda ka metsavendade säilmed. On lausa ime, et rahvas kandis kõik need aastad nende matmiskohti oma mälus. Nüüd kaevatakse neid haudu lahti ja otsitakse hukkunute hulgast omaste jälgi. Vahel leitakse ka – kes tunneb lähedase ära jalanõude jäänustest, kes mingi ehte või amuleti järgi. Selle ettevõtmise ees seisab Leedumaa represseeritute klubi Karsas (e.k. Heli). Klubi liikmed koguvad andmeid nii väljasaadetute kui ka kodumaal hukkunute matmispaikade kohta ja korraldavad ka ümbermatmise tseremooniaid.
Hingepuhastust vajavad aga eelkõige elavad. 5. augustil on raseiniailastel selleks suur võimalus – linna külastab Leedu katoliku kiriku kardinal, kes peab meie katedraalis suure missa. Juba praegu arvestatakse kümne-viieteistkümne tuhande osavõtjaga.
Aga veel varem, juba homme, annab samas kirikus kontserdi teie maakonna ansambel ETRA. Küllap aitab seegi hinge kosutada.”
Täpsustus:
ETRA oli seitsmekümnendate- kaheksakümnendate aastate populaarne vokaalansambel, mille algtuumiku moodustasid Eha Meidla, Reet Runge, Mati Leipalu ja Jaanus Luks. Aegade jooksul käis ansamblist läbi ka teisi meeshääli. Ansambel esines mitmel pool Eestis, aga esineti ka kaugemal, näiteks Saksa DVs, Leedus jne.
(Urve Uusbergi järgi)
Ühistöö sai kirja Raseiniaist Vidukle alevist.
Kirja autor Angele Šarkene kirjutas:
„Kallid õed ja vennad!
Meie, Raseiniai rajooni elanikud, hakkasime oma ajalehte Naujas Rytas saama harva, ja sedagi ainult tänu teile. Vanasõna ütleb, et sõpra tuntakse hädas ja see on tõesti nii. Pisarad tulid silma, kui lugesime lehest Rapla esindaja sõnu: „Oleme alati teiega!” Nutma hakkasid ka mu 14aastane tütar Alina ja poeg Antanas. Suur tänu teile kogu meie perelt.
Meil Vidukles töötab imetore inimene, eestlasest autojuht Aare Kampus. Ta on juba palju aastaid abielus leedulannaga ning armastab võrdselt meie Leedut ning oma sünnimaad. Temalt oleme kuulnud vaimustatud lugusid Eestist. Nüüd puutume selle kõigega ise vahetult kokku. Oleme saanud nagu üheks. Sellepärast tahangi tänada kogu eesti rahvast meile osutatud moraalse ja materiaalse abi eest. Tahan tänada heade sõnade, bensiini, 9. mai, meile nii vajalike jalgrataste ja Leedu kolmevärvilise lipu eest Rapla keskväljakul.
Mina, mu lapsed ja sõbrannad Beirute, Tereze ja Laima soovime vabadust Eesti Vabariigile ja kõike kõige paremat õdedele ja vendadele merevaigulise Balti mere kaldal. Annaks jumal, et meil õnnestuks elada tulevikus tsiviliseeritud inimestena. Küllap siis on meie lapsed meile tänulikud raskel ajal üles näidatud kindlameelsuse eest.
Teie ja meie vabaduse eest!”
