Juulist jõustus uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis toob osale majapidamistele kaasa lisanduvaid kohustusi, teistele soodustusi.
Eriliselt puudutavad muudatused tiheasustusalal elavaid inimesi. Ühelt poolt kohustab uus seadus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVK) liituma, kui nõuetekohane liitumispunkt on välja ehitatud. Teiselt poolt ühtlustab see teenuse hinnad neile, kes küll asuvad tiheasustusalal, kuid kellele pole liitumisvõimalust loodud.
„Olemasoleva ühiskanalisatsiooniga mitteliitumine on reoveekogumisala piirkondades tõsine probleem, mistõttu on uues ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (ÜVVKS-is) liitumiskohustus ka detailsemalt reguleeritud,” rääkis kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Anni Mandel.
Eelmine seadus ei andnud selget suunist ühisveevärgiga liitumise kohustuse kohta.
Liitumiskohustus on inimestel, kes jäävad kohaliku omavalitsuse poolt määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavasse alasse. „Liitumistähtaeg on toodud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Kui seal tähtaega märgitud pole, tuleb liituda nelja aasta jooksul kinnistu liitumispunkti valmimisest arvates,” selgitas Mandel.
Liitumiskohustusel on aga mitu olulist erandit. See ei laiene tööstustarbijatele. „Liitumiskohustust pole ka neil isikutel, kelle individuaalsed lahendused reovee kogumiseks ja/või puhastamiseks ning joogivee saamiseks vastavad veeseaduse nõuetele. Antud erisus kehtib üksnes olemasolevate nõuetekohaste individuaalsete lahenduste kohta,” ütles Mandel.
Liitumiskohustus tagab efektiivse töö ja keskkonnahoiu
Kohustusliku liitumise poole on suund võetud aga suures plaanis selleks, et tagada süsteemi efektiivne töö. ÜVVK väljaehitamine on mahukas investeering. „Ühiskanalisatsiooni, sealhulgas reoveepuhastite rajamisel arvestatakse kogu piirkonna elanikkonna ja liitujate arvuga ning sellest lähtudes arendatakse ka ühiskanalisatsioon välja. Kui osa elanikke süsteemiga ei liitu, toob see kaasa süsteemi ebaefektiivse toimimise. See tähendab liitujate jaoks teenuse kvaliteedi halvenemist planeeritust väiksemal mahul opereerimise tõttu, aga ka kõrgemat teenuse hinda,” rääkis Mandel.
Ta lisas, et ühiskanalisatsiooniga liitumine aitab vältida mittenõuetekohaste reovee kohtkäitlussüsteemide kaudu maapinna, sealhulgas joogiveeallikate ja veekogude saastamist. „ÜVVK-ga liitumise kohustuse sätestamine parandab ka elukeskkonna kvaliteeti, kuivõrd vähendab tänasel päeval ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud isikute iseseisvalt ja kontrollimatult pinnasesse juhitavate saasteainete kogust, mis reoveekogumisala tiheda asustuse tõttu võib oluliselt mõjutada elukeskkonda,” rääkis Mandel.
Ta lisas, et niisamuti arvestatakse ka ühisveevärgi rajamisel kogu piirkonna elanikkonna/liitujate arvu ja väiksemal mahul opereerimisel ei toimi süsteem efektiivselt (vee kvaliteet halveneb, teenuse hind tõuseb jne).
„Samuti on keeruline tagada, et ühisveevärgiga mitteliitunud isikute salv- või puurkaevust saadav vesi vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Keskkonnakaitse põhimõtetest lähtuvalt ei ole mõistlik, kui isik rajab joogiveekaevu piirkonda, kuhu on juba välja ehitatud ühisveevärk, sest iga kaev on potentsiaalne põhjavee reostamise allikas, kuivõrd selle kaudu võib reostus pääseda põhjavette,” ütles Mandel.
Tema sõnul vastas 2020. aastal keskkonnaministeeriumi tellitud hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuringu kohaselt uuritud salvkaevudest nõuetele (keskkonnaministri määrus nr 43) vaid 20,9% ning puurkaevudest 47,4%. „Seetõttu võib eeldada, et suur osa individuaalsetest süsteemidest ei vasta nõuetele ja isikud rikuvad oma joogivee kvaliteeti reeglina ise mittenõuetekohase reoveekäitluse tõttu,” ütles Mandel.
Keskkonnaagentuuri andmetel puudutab ÜVVK-ga liitumise nõue 2-3% Eesti elanikest ehk ligi 33 500 inimest.
„Mida rohkem on vee-ettevõtjal tarbijaid, seda odavamaks kujunevad ÜVVK teenuse osutamisega kaasnevad kulud (ühiku kohta). Lisaks aitab planeeritud tarbijate hulk tagada joogivee kvaliteeti, kuna kavandatud mahust väiksemates kogustes tarbitava vee korral on oht, et joogivee kvaliteet halveneb vee viibeaja pikenemise tõttu torustikes,” tõi Mandel välja.
Järelevalvet väljaehitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise üle, sealhulgas ebaseadusliku liitumise üle, teeb kohalik omavalitsus.
Mis on purgimine?