Helerin Väronen
Keraamikat peetakse üheks vanimaks käsitööliigiks – vanim leitud keraamiline ese pärineb umbes 32 000 aasta tagusest ajast. Kuigi enam pole vaja kõiki eluks vajalikke tarbeesemeid (ega iluesemeid) ise savist voolida, ei ole keraamika populaarsus kuhugi kadunud.
Eesti Kunstiakadeemias täitus tänavu sada aastat keraamika õpetamise algusest ja naljaga pooleks võib öelda, et hobi korras keraamikaga tegelemine on muutunud just viimastel aastatel eestlaste rahvusspordiks. Peaaegu igas koolis toimetab oma saviring ja on olemas väike keraamikapõletusahi. Kuid väljaspool koolegi on hobitubasid ja ettevõtteid, kus teraapilisena mõjuvat savivoolimist harrastada saab.
Üks koht, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud on viimased viis aastat käed saviseks saanud, on Kabala keraamikatuba Kabala mõisas. See on pika ajalooga koht, kus peale keraamikatoa asuvad raamatukogu, Raikküla teenuskeskus ja kõige värskemana valmis saanud käsitöötuba. Keraamikatoa loomine sai praeguse juhendaja Janina Päädami sõnul alguse veel Raikküla vallas, noorsootöötaja Helen Hintsi eestvedamisel. Suur keraamikaahi saadi koostöös HARNO-ga noorsootöö mitmekesistamiseks. Ahju jaoks oli aga vaja ruumi. Selleks seati Raikküla valla rahaga korda ruum, kus nüüd asub keraamikatuba.
