Mart Võrklaev, rahandusminister
2024. aasta riigieelarvet kokku pannes oli valitsusel kaks valikut – kas laseme riigi veelgi suurematesse laenuvõlgadesse, sest üha suurem eelarvedefitsiit tuleb katta uute laenudega, või oleme jätkuvalt endaga hakkama saav vaba riik. Otsustasime, et Eesti tulevikust hoolides ei saa praegusi probleeme enam edasi lükata: nüüd on aeg teha julgeid, kuid hädavajalikke otsuseid.
Kevadel koalitsioonilepet tehes oli kohe selge, et aastaid kestnud üle jõu elamine tuleb ära lõpetada, kulud ja tulud tuleb tasakaalu viia, sest vastasel juhul laename ennast riigina lõhki ning me ei suuda oma kohustusi ühiskonna ees täita. Meile kõigile on ju oluline, et lapsed saaksid hea hariduse, meditsiinisüsteem toimiks laitmatult, majandus õitseks ning meil oleks siin turvaline elada ja riik oleks kaitstud.
Joonis 1. Riigirahanduse olukord rahandusministeeriumi 2023. aasta suveprognoosi järgi (% SKPst).
Seetõttu ongi järgmise aasta riigieelarve vastutustundlik ja tulevikku vaatav. Nii riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookused on Eesti riigikaitse – nii sõjaline kui ka laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, hea haridus ning Ukraina toetamine. Ainuüksi Eesti riigi kaitsevõimekusse panustame järgmisel aastal esimest korda üle kolme protsendi SKPst ehk 3,2% (1,3 miljardit eurot). See tähendab, et nelja aastaga panustame riigikaitsesse kokku 5,6 miljardit eurot.
Järgmise aasta riigieelarve olulisemad maksu- ja kokkuhoiuotsused said tulevikku vaatavalt kohe pärast uue valitsuse ametisse astumist suve algul tehtud – suuremad maksumuudatused ja perehüvitiste riigile jõukohasemaks muutmine. Pelgalt nende otsustega suudame riigi rahakoti seisu järgmisel aastal parandada rohkem kui poole miljardi euro võrra. Tõsi, kavandatav puudujääk on endiselt suur, ligi 1,2 miljardit eurot. Kuid see on siiski tuntavalt parem kui mitte midagi tegemise või hoopis suurte täiendavate kulude peale võtmise korral.
Järgmise aasta eelarves suuri üllatusi ei tule. Ainsa maksuna tõuseb käibemaks 20 protsendilt 22 protsendile. Mootorsõidukimaks lükkub 2025. aastasse, eesmärgiga võtta rohkem aega avalikuks aruteluks, vältida rapsimist ja olla ühiskonnas etteaimatav. Nii tegime ka eelarve seisu parandamiseks ja Eesti tugevdamiseks vajaliku laiapindse julgeoleku maksuga, mis on kirjas riigieelarve strateegias kui täiendav 400 miljonit eurot tulu 2025. aastal. Ka selle maksu kehtestamine vajab pikemat ühiskondlikku arutelu ja selliseid otsuseid ei saa teha jooksujalu.
Aga 2024. aasta eelarve ei ole ainult numbrid ja protsendid. See on visioon, kuhu tahame Eestit juhtida. On oluline, et investeeriksime nendesse valdkondadesse, mis on meie riigile kriitilise tähtsusega: julgeolekusse, haridusse, teadusesse ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse, rohereformidesse läbi energeetikainvesteeringute ja hoonete energiatõhususe, infotehnoloogiasse ja küberkaitsesse.
Järgmisel aastal suuname investeeringute ja investeeringutoetustena majandusse 1,9 miljardit eurot. Siinjuures on suureks abiks Euroopast meile eraldatud toetusmiljardid, mida nüüd ja kohe targalt kasutada. See on oluline raha, mis aitab kindlustada meie tuleviku konkurentsivõimet ja heaolu ning eduka iseseisva riigina kestmist.
Valitsuse kohus on tagada läbipaistvus ja kindlustunne. Tahame olla valitsus, mis annab ette teada oma kavatsustest, et inimestel oleks aega ette valmistuda ja kohaneda. Oleme pühendunud kaasava ja läbipaistva protsessi loomisele, mis aitab Eestil edukalt navigeerida tulevikus.
Kokkuvõtteks, meie visioon Eestist 2024 ja edasi on ühest küljest realistlik, tunnistades hetkel silmitsi seisvaid väljakutseid, kuid teisest küljest optimistlik, uskudes meie rahva vastupidavusse ja innovatsioonivõimesse. Eelarve on selles visioonis keskne instrument ja me oleme pühendunud sellele, et see oleks õiglane, jätkusuutlik ja tulevikku vaatav.
