Jüri Ratas, Riigikogu aseesimees (Keskerakond)
Baltimaade suurettevõtete seas läbi viidud uuringu tulemused, mille põhjal peab Eesti ärikeskkonda soodsaks kõigest iga neljas ettevõtja, mõjusid halva üllatusena ilmselt paljudele. Ütlen ausalt, minus ülevaates vastu vaadanud näitajad hämmeldust ei tekitanud, sest olen Reformierakonna juhitava valitsuse olematule majanduspoliitikale pikalt tähelepanu juhtinud. Avaldatud numbrid vaid kinnitasid veendumust, et tänane koalitsioon on ettevõtjad jätnud majandustormi kätte.
SEB uuringust nähtub, et Eesti suurettevõtete kindlustunne on viimase kümnendi madalaim. See on aastaga saanud suure hoobi – ärikeskkonda peab väga soodsaks või soodsaks vaid 25% Eesti suurfirmadest. Nukraks teeb ka asjaolu, et Eesti ettevõtted on oma tuleviku osas oluliselt pessimistlikumad võrreldes Läti ja Leedu omadega. Lõunanaabrite suurettevõtetest peab majandusolusid väga soodsaks või soodsaks 39%, Leedus lausa 51%. See on otsene valitsuse tegevusetuse tagajärg.
Eksport ja tööstustoodang langeb
Uuringu põhjal on Leedust saamas Balti majandusliider ja Läti ettevõtted on kindlalt teisel positsioonil. Eestile terendab kahvatu pronksmedal. Sellega ei tohi leppida! Tulemused on kooskõlas Balti riikide teise kvartali SKP näitajatega – Leedus oli 0,7%-line kasv, aga Lätis kahanes majandus 0,5% ja Eestis koguni 2,9%. Leedu majanduskasv on positiivne hoolimata sellest, et seal kehtestati pangandusmaks. Õudusjutud sellest, et hiigelkasumeid teenivate pankade ajutine maksustamine mõjub ettevõtlusele halvavalt, ei vasta tõele. Küll aitaks finantsasutustelt võetav solidaarsusmaks ära jätta nii mõnegi maksutõusu.
Meie valitsuse passiivsus kajastub selgelt ka numbrites. Eesti päritolu kaupade eksport kukkus augustis 21 protsenti, Eesti tööstusettevõtted tootsid 12 protsenti vähem toodangut kui aasta tagasi ning töötuse määr on tõusnud selle aasta esimesest kvartalist ning tõuseb Eesti Panga prognoosi kohaselt ka tuleval aastal.
Šokkidest on võimalik tugevamana välja tulla ainult vastupidavatel riikidel – kus osatakse hoida oma inimesi ja ettevõtteid, kus igaüks loeb. Koostöö ja üksteisega arvestamine on kriitilise tähtsusega, nagu ka inimeste ja ettevõtete usaldus oma riigi vastu. Koostööd ja ühiskonna sidusust tuleb tugevdada ja usaldus välja teenida.
On ilmselge, et Reformierakonna valitsus ei reageerinud piisavalt jõuliselt ja kiiresti 2022. aasta energiahindade šokile. Selle tulemusena sai Eesti majandus – ettevõtjad ja tarbijad – enam kannatada kui meie konkurendid naabermaades. Tänu sellele läks ka Eestis inflatsioon käest ära, kuna sellega lihtsalt ei tegeletud. Kui Reformierakond on lubanud varemgi Eestit viia Euroopa viie parima sekka, siis viimase kahe aasta lõikes oleme inflatsiooni tasemes ja majanduslanguses üks esimesi Euroopa Liidus. See on muserdav.
Reformierakonna valitsuse tegevusetus juba ülemöödunud sügisest viis Eesti kiiresti ja pöördumatult Euroopa kulukamate riikide hulka, mistõttu huvi siia investeerida on väiksem kui meie naaberriikidesse, eriti Leetu. Sellises olukorras on Eesti konkurentsivõime saanud väga tugeva löögi ja sellest välja tulla on keeruline. See on suur kontrast võrreldes COVIDi-aegsete otsustega, kus nii ettevõtjad kui ka elanikkond ei saanud tänu kiirelt rakendatud Keskerakonna valitsuse toetusskeemidele pöördumatuid majanduslikke kahjusid ning Eesti väljus koroonakriisist ühe tugevamana Euroopas.
Investor ootab väärtuspakkumist
Senisest enam tuleks Eestis arendada koostööd riigi ja erasektori vahel, kuid tundub, et Eestis ei osata või ei julgeta teha omavahelist koostööd, mistõttu jäävad paljud projektid algatamata. Hea näide sellest on Paldiski LNG-kaiga seonduv. Seetõttu peame rõhku panema, et meie õigusruum soodustaks Eestisse investeeringute tegemist, kus oleks paigas lihtsad ja kiiremad otsustusprotsessid ning kus riik toetab investoreid selgete toetusskeemidega. Me ei ole enam ammu odav koht tootmiseks. Tänane valitsus ei taha paraku kuidagi aru saada, et uued investeeringud tulevad sinna, kus riigid on valmis tegema investoritele väärtuspakkumist – asukoht, kommunikatsioonid, tööjõud, kiired menetlused jne. Reformierakonna mantra, et meil on “suurepärane” ettevõtte tulumaksusüsteem, ei meelita enam kedagi.
Eesti konkurentsieeliseks on viimastel aastatel olnud madal bürokraatiatase tänu digilahendustele. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles oma aastakõnes väga selgelt, et komisjoni järgmise aasta prioriteediks on vähendada aruandluskohustust ning bürokraatiat ettevõtete jaoks. Eelkõige on selle eesmärgiks suurendada Euroopa konkurentsivõimet võrreldes USAga, aga selline algatus vähendab kindlasti meie edumaad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ees.
Samuti on ettevõtluse jaoks oluline stabiilne maksukeskkond, mis on praegusele valitsusele tähtis ainult sõnades. Mäletame kõik, kuidas 2009. aastal tõsteti käibemaksu kahenädalase etteteatamisega ja seejuures pidi olema tegemist ajutise meetmega. Praegu ohverdatakse kogu ettevõtluskeskkonna stabiilsus ühe rumala valimislubaduse katteks. Järjest enam ütlevad ka ettevõtjad, et jätke see jama – rikkust ongi normaalne kõrgemalt maksustada. Reformierakond aga üritab just jõukamatele kingituse teha meie kõigi ühise raha eest.
