Alan Rood,
regionaal- ja põllumajandusministeeriumi planeeringute nõunik
Mitmed Raplamaa elanikud on kindlasti puutunud üht- või teistpidi kokku maavarade kaevandamisega. Pakun, et paljudel Eesti inimestel on sellega seoses lugusid, mida jagada, ja muresid, mida kurta. Esimene samm olukorra parandamiseks on probleemi või vajakajäämise tunnistamine.
Eestis on nüüd riigi tasemel tunnistatud, et maavarade kaevandamine võiks olla paremini planeeritud ja see peaks rohkem arvestama kohalike elanike huvidega. Selleks, et kaevandustegevus oleks edaspidi paremini ette planeeritud, alustas valitsus Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas maavarade teemaplaneeringute koostamisega. Eesmärk on võtta riigina suurem vastutus maavarade kavandamise asukoha valimisel. Pikaajaline vaade, selguse loomine ning mõjude vähendamine inimestele ja keskkonnale on siin võtmesõnadeks.
Mis on maavarad? Maavarad on Eestis leiduvad loodusressursid, näiteks turvas või looduslikud ehitusmaterjalid nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi. Riigi algatatud teemaplaneering puudutab eelkõige Eestile väga vajalikke ehitusmaterjale, mis on ühiskonna vaates vajalikud hoonete ja teede ehituses.
Milleks meile maavarad? On räägitud, et maavara asemel tuleks ehituses taaskasutada materjale, mis on juba maapõuest välja toodud, näiteks põlevkivi aherainet, põlevkivituhka, vanarehve või ehitus-lammutusjäätmeid. Toetame ringmajandusele üleminemist seal, kus see on võimalik, ja arvestame ringmajanduse võimalustega, kui hindame keskkonnamõjusid. Siiski ei ole taaskasutatava toormega võimalik asendada kõiki vajaminevaid materjale või neid ei ole võimalik kasutada ehituses igal pool. Seega jääb alles vajadus kaevandada ka ehitusmaavarasid.
Selleks, et maavarade kaevandamisel arvestataks senisest enam ka kohalike elanike arvamuse ja loodusega, koostame plaani, kus hinnatakse ka sotsiaal-majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonna mõjusid. Millistel tingimustel on oma hinda väärt kohapealne kaevandamine, millistel aga näiteks välismaalt sisse ostmine – see on ühiskondliku kokkuleppe küsimus.
Miks just Harjumaal, Raplas ja Pärnus? Rapla maakond on üks kolmest esimesest maakonnast, kus on alustatud maavarade teemaplaneeringuga. Just nendesse maakondadesse on planeeritud erinevate ühiskondlikult oluliste teede ja infrastruktuuride rajamine (näiteks Rail Baltic, Tallinna-Pärnu maantee), mistõttu on neis maakondades ka suurem vajadus ehitusmaavarade järele. Riigi jaoks on oluline korraldada kaevandamist koostöös kohalike elanike ja omavalitsustega, et vältida vastasseisu ja kaitsta ka looduskeskkonda.
Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneering on järjekorras juba teine, millega oleme alustanud. Rohkem kui aasta tagasi alustasime Harju maavarade planeerimisega. Siis puutusime esimest korda kokku pikaajaliste muredega, millega kohalikud inimesed, aga ka kohalikud omavalitsused on kokku puutunud. Peamised mured on näiteks ebapiisavad puhveralad ehk liialt kodude lähedale jõudvad kaevandusalad, müra ja saastunud õhk, aeglane heakorrastus, rohealade piiramine, kohalike teede koormamine.
Need on vaid mõned murekohad, millega hakkame teemaplaneeringu koostamisel tegelema. Aastakümneid oli kohalik elanik kaevandustegevuse kavandamises kõige haavatavam, kuid tänu alanud teemaplaneeringule saame kõik mured panna avatult lauale, tekitada diskussiooni ja arvestada kohaliku kogukonnaga lahenduste otsimisel.
Teemaplaneering peaks tooma selguse, kus on nendes maakondades kõige õigem kaevandada nii, et arvestaksime looduskeskkonna ja kohalike elanike huvidega. Selleks, et üldse kaevandamisest rääkida, peame tagama piisava puhvri elamupiirkondade ning loodusväärtuste ja karjääride vahele, et inimesi vähe häirida. Planeerimist vajavad ka logistika ja heakorrastamine. Samuti tuleks üle vaadata kaevandamise kultuur – planeeringu üks eesmärk on suunata ka valdkonnaülest muutust.
Oleme planeeringu meeskonnaga käinud kohtumistel nii Rapla, Märjamaa, Kohila kui ka Kehtna vallavalitsuses ja kogunud tagasisidet teemaplaneeringu koostamiseks. Tänavu novembris ja detsembris tahame tutvustada ka Raplamaa kohalikele inimestele esialgset lähenemist, mille põhjal hakkame võimalikke kaevandamisalasid leidma. See oleks esialgne visioon, mille põhjal saame 2024.-2025. aastal panna koostöös elanike ja kohalike omavalitsustega paika kaevandamisalad, aga ka teised võimalikud lahendused. Seega loodame kohtumisel kohalike inimeste aktiivsele osalemisele.
Kohtumiste ajakava pannakse riigiplaneering.ee kodulehele, Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu alamlehele. Usume, et ka kohalikud omavalitsused tulevad inimeste informeerimisega kaasa. Lisaks füüsilistele kohtumistele korraldame ka online arutelusid. Esialgset maavarade plaani soovib ekspertide meeskond tutvustada kohalikele inimestele selle aasta lõpuks, mille järel toimub juba geoloogilise hindamise ja planeerimise protsess, mis toob välja võimalikud kaevandamiskohad.
Meie ees olev ülesanne on suur, kuid see on üks võimalustest tagada Eesti ühiskonna arengu jaoks vajalik ressurss, tehes seda nii, et inimesed ja loodus ei kannataks. Kaardistame kõik võimalused ja vaatame neile üheskoos otsa.