Ütleme ei arulagedale kaevandamisele

Õnnela Saar

Elan Pihali külas, kuhu kolisin eemale linnakärast 12 aastat tagasi. Nüüdseks on aga selgunud, et idüllilisest ridakülast on saamas kärarikas ja tolmav mäetööstustsoon.

Minu kodu asub Kohila-Kernu kurvilise ja ilma kergliiklusteeta maantee ääres. Otse üle tee asub Vardi 80 metskond. Praegu veel asub siin mets, kus ollakse harjunud käima suvel maasikaid ja sügisel seeni korjamas või niisama jalutamas ja sportimas. Maa-ameti kaardil on siia aga märgitud 52 hektari suurune lubjakivimaardla. Hetkel tehakse lisaks sellele täiendavate maavarade leidmise eesmärgil proovipuurimisi 298 hektari suurusel maa-alal.
Kohila alev on ligikaudu 390 hektari suurune, mis tähendab, et uuringud planeeritavaks kaevandamiseks toimuvad sama suurel alal kui kogu Kohila alev. Kui soovitud maavara leitakse, siis tõenäoliselt hakatakse ka kogu sellele maa-alale kaeveluba taotlema. Mõelda vaid – Kohila suurune auk, kus toimub lõhkamine, paekivi purustamine ja väljavedu praktiliselt ööpäevaringselt. Ja kuidas kogu see kallis maavara kaevanduspiirkonnast välja liigub? Ikka mööda meie värskelt remonditud maanteed, läbi Hageri, Kohila, Aespa…
Maavarade kaevandamisega tegelev Sokkel OÜ alustas 16. oktoobril proovipuurimistega ja Eesti Maavarade Grupp (EMG) on esitanud 11. oktoobril Keskkonnaametile taotluse kaevandusloa saamiseks. EMG poolt teostati proovipuurimised 2021. aastal ja väidetavalt leidub siin kõrge marginaaliga lubjakivi, mille kaevandamiseks on väidetavalt suur riiklik huvi. Seda väidab ettevõtte EMG esindaja Jan Johanson, kes käis isiklikult minu koduhoovis oma ettevõtte plaane tutvustamas.

Kohila vallavalitsus korraldas septembri alguses kohtumise, kus osalesid kaevanduse esindaja Jan Johanson, planeeritava kaevanduse lähimate kinnistute omanikud ja valla juhtkond, et püüda leida kompromissi, mis oleks vastuvõetav nii elanikele kui ka kaevandajale. Meil paluti koostada nimekiri leevendavatest meetmetest. Aga kuidas neid koostada ja mida küsida, kui aluseks on ainult kaevandusfirma enda poolt ekspertidelt tellitud keskkonnamõjude eelhinnang? Ja see eelhinnang on meie, kohalike elanike poolt vaadates üsna pisteline ja kallutatud. Hinnang ei kajasta kõiki kaevanduse vahetusse lähedusse jäävaid talusidki, rääkimata kaevudest.
Kui uurisime müratõkete, kergliiklustee võimaluse, teise väljasõidutee võimaluse, liiklusvoo ohjamise, kaevandust teenindavate veokite seire, kiirusepiirangute ja vastutuskohustuse kohta, siis selgus, et kaevandusettevõttel ei ole mitte mingisugust kohustust elanikele vastu tulla. Ainus leevendus, mida kaevandusfirma pakkus, oli pöörata traktori pöördeid maha ning teostada lõhkamisi ainult nädala sees. Väljavedu, purustamine ja muud tööd aga toimuks päeva jooksul kell 8-17, nädalapäevi ega tööpäevi pole märgitud. Kas siis kõigil päevadel?
Väljavedu tähendab pidevat killustikukoormatega rekade voolu, keskmiselt üks masin iga 4,5 minuti tagant. See on keskmiselt, seega eeldatavasti veel tihedamini. Meie murele põhjavee kvaliteedi kahjustamise, müra, tolmu, tekkiva vibratsiooni kohta saime vastuseks, et need asjaolud jäävad normi piiridesse, ja mainiti, et eks inimesed ole ikka kõige uue ja võõra vastu. Uurides kaevandusettevõtte esindajalt Jan Johansonilt, mida positiivset kaevandus elanikele endaga kaasa toob, sain vastuseks küsimuse, et kas me kavatsemegi jääda Lasnamäe arvelt ehitatud teede peal sõitma (!). Jah, meie Pihali, Adila, Lümandu, Sutlema küla inimesed peame olema valmis Lasnamäe kannatuste eest lõivu maksma.
Kahjuks on Eesti Vabariigis kaevandamisega seonduvad seadused väga puudulikud. Viimane seadus võeti vastu selle aasta 1. augustil, kus märgiti kaevanduse lubatud kaugus 100 m elumajast. Praegusel hetkel võimaldab seadus Keskkonnaametil kaeveloa väljastada ilma keskkonnamõjude hinnanguta, kui kaevandus on väiksem kui 25 hektarit. EMG on esitanud taotluse 17,01 hektari peale, kuigi on teada, et huvi ja plaan on 52 hektarile. Väiksema kaevanduse avamiseks piisab eelhinnangust, mille on koostanud OÜ Inseneribüroo Steiger. See on aga koostatud kallutatud info ja väiksemaks tehtud probleemidega. Sinna pole kõiki majapidamisi märgitud, justkui näitamiseks, et inimesi, keda kaevandus häirida võiks, on väga vähe.
Keskkonnahindamine lubatakse teha kaevanduse laiendamisel. Siis pole tõesti märkimisväärseid keskkonnale tekkivaid uusi lisamõjusid, mida hinnata. Keskkonnaamet ei nõua ka eelnevalt kaevandamise projekti, see koostatakse alles siis, kui kaevandamise luba on käes. Ei ole teada, mitu traktorit, purustajat, piiki on töös. Lisaks jäi silma, et soovitakse vastu võtma hakata “inertseid jäätmeid”, ilmselt siis ehitusprügi augu täiteks. Hilisema taastamise kohale on märgitud, ala on ise taastuv. Kuidas taimestik taastub, kui katend (muld) kõik ära viiakse-müüakse? See loetelu on pikk.
Kaevandaja vastutab vaid selle eest, mis toimub augu sees, kõik muu pole nende rida. Harku karjääri näitel on isegi lõhkamine alltööna sisse ostetud ja nemad selle eest ei vastuta. Pärnumaal Uduveres on ühe kaevandamise lähedal elav elanik kirjeldanud, kuidas pärast lõhkamist kivi lendas läbi saunakatuse. (18. oktoobril ilmunud Eesti Ekspressi artikkel “Viis eurot kuus. Nii palju maksab multimiljonäride kaevandusfirma hüvitist talumehele, kelle teed suured kallurid päevast päeva lõhuvad”.)
Lõhkamise tagajärjel tekkinud vibratsiooni mõju tõttu mõranevad elumajad. Vatsla küla, mis asub 500 meetri kaugusel Harku karjäärist, on näidis meie tulevikust. Kaevudes on hägunenud vesi või vesi kaob üldse, tolmupilved, monotoonne piigitärin (mis on kordades hullem kui lõhkamine), kihutavad veoautod, kellele liikluseeskirjad korda ei lähe, rikutud teed – selle eest ei võta vastutust mitte keegi. Keskkonnaamet pole mitte ainsatki trahvi teinud ega kaeveluba eelmainitu tõttu tühistanud. Oma õigust või kahjutasu saab nõuda vaid läbi kohtu.
Mina ja minu naabrid oleme uute kaevanduste vastu seni, kuni pole vastu võetud kaitsvaid seadusi, mis kaitseks meie inimesi ja nende õigusi normaalsele elukeskkonnale, kodurahule ja vara säilimisele. Soomes on vastu võetud seadus, mis kohustab kaevandajal 1 km raadiuses elavate inimestega saama kokkuleppele kaevanduse rajamise tingimustes. Ettevõte kas ostab majapidamise ära või maksab talumistasu. See annab inimestele valikuvõimaluse, kas minna või jääda. Meil on hetkel eestlaslikult “kannata kõik ära” seadus.
EMG tellitud eelhinnangus on selgelt kirjutatud 6. Lõppjäreldus “Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega”. See lause on üks suur vale. Kuidas ei avalda mõju tervisele, heaolule, varale, turvalisusele? Vale on vajalik oma ärihuvide saavutamiseks.
Kui maavarade järele on vajadus riiklikul tasandil ehk riigi huvi, siis peab seda ütlema Eesti Vabariigi valitsus, mitte ärihuvidega ettevõte. Kui kaevanduse avamist nõuab vabariigi valitsus, siis peab ka riik võtma vastutuse ja korvama tekkinud kahjud või võtma vastu seadused, mis kaitseks tema elanikke. Maapõueseaduse § 1 lõige üks ütleb, et seaduse eesmärgiks on tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses.

Hetkel on koostamisel Rapla ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneering, enne selle valmimist ei saa öelda, kuhu ja millist kaevandust on otstarbekas rajada. Kohila vald on varsti auklik nagu Šveitsi juust.
Minule teadaolevalt on nii, et kui kõik Kohila valda esitatud taotlused rahuldatakse, hakkavad veokite kolonnid, mis teenindavad Kirikla, Pihali, Lümandu, Sutlema kaevandust, läbima kogu meie valla külasid. Neid autosid on sadu. Aasta tagasi oli probleem kihutavate veoautodega, tuleviku olukord on kordades hullem – see ei kesta kuid, vaid aastaid või isegi aastakümneid. Eelnevalt mainitu on liikumine Kernu poolt Kohila suunal. Lisaks Kernu poolt liikuvatele autodele võivad lisanduda masinad Urge ja Rabivere suunalt. Ka sinna on uuringu loa taotlused esitatud. Võtke X-Gis kaart ette ja vaadake ise (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maardlad). Piisab vaid Pihali 350 hektari maardlate avamisest, et võiksime olla suuremad kui Väo karjäär Lasnamäel.
Naabervaldade juhid on selgelt väljendanud oma meelsust öelda uutele kaevandustele “EI”.
Postimehe artiklis (5. oktoober „Vatsla küla sai viis aastat armuaega”) on sõna võtnud Saue vallavanem Andres Laisk, kes ütles, et kohaliku omavalitsuse otsusest on võimalik üle sõita vaid vabariigi valitsuse poolse riikliku huvi väljendamisega. Tsiteerin: „Aga möödunud aastal käisid koos Harku, Saue, Rae ja Jõelähtme valdade esindajad ja me panime üheskoos kokku Harjumaa varustuskindluse plaani. Hindasime ära, et olemasolevate ja juba menetluses olevate lubade ja väljastatud kaevelubade baasil on Harjumaa varustuskindlus tagatud vähemalt kümneks aastaks. Selle baasil sõlmiti nelja omavalitsuse ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel kokkulepe, et ühegi kaevandusloa osas ei väljendata riiklikku huvi enne, kui pole valminud Harjumaa maavarade teemaplaneering.”
Ka Kiisa rahvamajas 6. septembril toimunud Tõdva liivakarjääri kaevandusloa taotluse arutelu koosolekul avaldas Saku volikogu esimees Eero Alamaa kindlat toetust valla elanikele, öeldes ei liivakarjäärile.

Siit minu üleskutse Kohila valla inimestele: palun olge meile toeks MEIE mures. Seisame koos oma vallajuhtide seljataha, et nad teaksid meie seisukohta ja seisaksid kindlameelselt meie ühise kodukandi puutumatuna säilimise eest. Tule anna oma allkiri meie rahvaalgatusele “Ei arulagedale kaevandamisele” Kohila ja Hageri raamatukogus.