Mõtteid elust Eestis

Jaanus Benjamin

Kõigepealt lubage paluda vabandust kõikidelt inimestelt ja nende peredelt, kes elavad Ida- Virumaal, Lõuna-Eestis, saartel ja mujal, kus elekter tuleb ja läheb, nagu laulab meie tuntud hiphopansambel Põhja-Tallinn: “Tulen ja lähen“.

Siirad vabandused nende perede ees, kelle majad ja maad on keegi joonlauaga pooleks tõmmanud, et ehitada sinna Rail Balticu trassi, sest jutitõmbajale lihtsalt tundus, et nii peaks olema hea.
Vabandan perede ees, kelle kodud on aastate jooksul jalgu jäänud taaskordsetele kaitseväe polügooni laiendustele Aegviidus ja Nursipalus. Vabandan ja tunnen kaasa ka Metsküla kooli aktivistidele.

Milleks vabandused? Sest kõikide nende perede probleemid kurvastavad mind ja panevad kaasa mõtlema, nii et süda kriibib sees, kuid siiani on see olnud minu jaoks teiste inimeste probleem. Ja mul on häbi selle pärast.
Täna on samasuguseid emotsioone minus kutsunud esile olukord meil Raplamaal Palamulla külas, kus olen tänase päeva seisuga elanud 23 aastat. Esimest korda selle aja jooksul on elekter ära 3 ööpäeva järjest ning viimasel kuul ei olnud ühtegi ööd-päeva, kus vool oleks olnud pidev. Ma tean, et Raplamaal on mitmeid piirkondi, kus olukord on samasugune või veelgi hullem. Näiteks Juuru kandis pole viimase 40 päeva jooksul olnud ühtegi ilma elektrikatkestusteta päeva.
11. detsembril esines “Terevisiooni” saates Elektrilevi juhatuse liige Mihkel Härm, kelle sõnavõtu peale saab öelda vaid, et kuula ja imesta – 100 aasta lumerekord tuli maha.
30 aastat on olnud aega vahetada välja vanad nõukaaegsed liinid.
Jah, loete õigesti, meie külas on jätkuvalt vanad veneaegsed betoonpostid ja alumiiniumliinid aastast 1986, kui ma ei eksi. Härmi sõnul on kvaliteedireegel selline, et talvisel perioodil peab vool olema taastatud 16 tunniga. Paraku tuleb tarbijal sellega arvestada, et kui katkestusi ikka on, siis need jäävadki olema.
Mina ei ole nõus sellega leppima. Kõige mõistlikum lahendus oleks Härmi arvates kehtestada püsitasu summas 6 eurot eramajale ja 3 eurot korterile.
Saatejuhi küsimuse peale, miks Soomes on elektrikatkestuste arv nullilähedane, vastas lugupeetud kodanik Härm, et Soome inimene tarbibki rohkem ning Soomes on suured tööstused, mis tarbivad ka suurtes kogustes elektrit. Sellest repliigist saab välja lugeda seda, et kui meil oleksid tööstused, siis saaks elektrit edastada, aga elektrit edastada ei saa, sest meil ei ole tööstust. Tööstus paraku ei saa siia tulla, kuna pole elektrit. See kõlab kui kalambuur katuseparandamisest, et kui päike paistab, pole katust vaja, ning kui vihma sajab, ei saa jälle katust panna.
Jah, mina ei taha sellega leppida. Loen 2011. aasta uudisest, kuidas Eesti Energia Ameerika äris oma ettevõtlust hakkab ajama. Selle tulemusena tuleb õnn õuele ja keegi saab rikkaks ning mõni veel rikkamaks. Paraku juhtus „ups“ ja äri ei tulnudki välja.
Aastal 2023 loen ERR-i uudistest 11. novembril avaldatud Madis Hindre artiklist, kuidas maksumaksja kaotas üle 60 miljoni ja äri pannakse kinni. Loen, kuidas Elektrilevi autosid taas üle kleebitakse kümnete tuhandete eurode eest ja 700 töötajat kolitakse taas Enefit Greenist Elektrilevisse. Auvere elektrijaama aust ja uhkusest rääkimata. 2018. aastast alates ei ole üle 600 miljoni euro maksma läinud investeering töötanud poolt aastatki ilma probleemideta. Kes vastutab?

Kuulen Vikerraadiost, kuidas mingisugune organisatsioon MES (Maaelu Edendamise Sihtasutus) pakub maja ehitamiseks maale (Valgamaale) lisalaenu. Nende hüüdlause on “Aitame nutikatel ideedel maal tärgata ja teoks saada ning tõsta maapiirkondade konkurentsivõimet”. Millega, ma küsin, kui maal ei ole voolu (https://www.mes.ee/sihtasutus)? Selle peale läheb süda lausa nii soojaks, et korjaks või asjad kokku ja läheks MES-i abiga Valka maja ehitama.
Lubadused, lubadused ja veel kord lubadused, kuid kes vabandab nende inimeste ees, kes kellegi ahnuse tõttu järjest vaesemaks jäävad? Kas sellist elu on keegi osanud või suutnud ennustada? Vastus on, et selline mees oli täiesti olemas. Friedrich Reinhold Kreutzwald oli oma ajastu tark ja ettenägelik mees, kes kirjutas “Kalevipoja” lõppu ennustuse tulevastele põlvedele:
„Aga ükskord algab aega,
Kus kõik pirrud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta –
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel’ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.“

Nüüd ongi käes aeg, kus tulebki panna taresse pirrud kahest otsast põlema.

Valgusküllast pühadeaega kõikidele!