Rail Baltic Estonia
Seni on Raplamaal kerkinud aktiivselt vaid Rail Balticu rajatised, aga käesoleval aastal algavad viimaks ka põhitrassi ehitustööd. Kahe põhitrassilõigu ehitushanked on tänaseks lõppenud ning käimas on menetlused ehituslepingute sõlmimiseks. Lisaks on avaldatud veel kahe põhitrassilõigu ehitushanked.
Rajatiste ülevaade
Raplamaal on tänaseks valminud juba mitmed rajatised: Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viadukt, Urge ökodukt, Kalevi ökodukt ning Põlma ja Sikeldi viaduktid. Sõlmitud on Alu viadukti, Kodila jõe raudteesilla, Parila viadukti ning Juula viadukti ehituslepingud.
Suurem ehitustegevus algab 2024. aasta kevadel.
Ehitustööd käivad:
– Selja ökodukti ehitusobjektil
– Kuku (Hagudi-Kodila) teeviadukti ehitusobjektil (hetkel talvepausil)
– Seli-Koigi-Alu teeviadukti ehitusobjektil (hetkel talvepausil).
Põhitrassi ülevaade
Tänase seisuga on Rapla maakonnas läbi viidud kaks Rail Balticu põhitrassilõigu hanget:
– Harju/Rapla maakonna piir – Sihi tee (9,4 km)
– Loone küla – Hagudi (7,1 km)
Kaks hanget on hetkel käimas:
– Hagudi-Alu (7,0 km)
– Alu-Kärpla (17,2 km)
Esimese põhitrassilõigu koosseisus ehitatakse lisaks raudtee muldkehale Kohila ökodukt, Sihi tee kergliiklustunnel ning Kohila liiklussõlm, kuhu kuuluvad 5 raudbetoonist viadukti, ringristmikud, kergliiklus- ja juurdepääsuteed. Teise põhitrassi raudteetaristu ehitustööde käigus rajatakse lisaks raudtee muldkehale ka kaks ökodukti, üks maanteeviadukt ja kaks raudteeviadukti ning ligi 5 km müratõkkeseinu. Teise etapi ehitustööde mahtu kuulub ka Eestis ainulaadne, 224 meetri pikkune raudteesild.
Loone-Hagudi lõigul ristub tulevane Rail Balticu raudteetrass olemasoleva Edelaraudtee koridoriga. Pureva raudteeviadukti rajamisega suunatakse Edelaraudtee üle Rail Balticu trassi.
Kohalikud peatused
Kohila jaama detailplaneeringu põhilahendused on esitatud kohalikku omavalitsusse ning käimas on kooskõlastamise ja vastuvõtmise protsess. Rapla jaama detailplaneering võeti vastu 31. augustil toimunud Rapla vallavolikogu istungil. Avalik väljapanek toimus 21. septembrist kuni 5. oktoobrini 2023.
Järvakandi jaama detailplaneering võeti vastu 22. novembril toimunud Kehtna vallavolikogu istungil. Avalik väljapanek toimus 18. detsembrist 2023 kuni 14. jaanuarini 2024. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 29. jaanuaril Järvakandi kultuurihallis.
Keskkond
Tänaseks on vastavaks tunnistatud kõik Raplamaa projekteerimislõigu KMH aruanded:
– “Harju-Rapla maakonnapiir – Hagudi“
– “Hagudi – Rapla-Pärnu maakonnapiir“
– “Rapla-Pärnu maakonnapiir – Tootsi“
Kokku on KMH aruandeid kogu Rail Balticu lõigul tänaseks vastavaks tunnistatud viiel lõigul kaheksast.
Rail Balticut puudutavate küsimuste korral palume ühendust võtta:
Maria Kommusaar, Rail Baltic Estonia nooremprojektijuht – [email protected]
Tanika Ojasild, Rail Baltic Estonia keskkonnaspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste vanemprojektijuht – [email protected]
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maatoimingute juht – [email protected]
Rail Balticut puudutavate infopäevade soovide osas palume ühendust võtta kogukonnajuhi Liis Olliniga, [email protected].
Peatada tuleb see projekt!Maksumaksjale väga kulukas,looduskeskkonnale väga kahjulik,tulusust pole kuskilt näha.
No kes seda raudteed siin ikkagi kasutab , ettevōtlus kuivab kokku , reisijad napib , veel kord küsimus kellele , tehke olemasolevad raudteed korda
RB ei tule. Mitte kunagi. Mitte kuhugi.
Rail Baltica tegelikuks omanikuks ja kasusaajaks ei saa olema Eesti riik. Ka Berliini see raudtee ei jõua. Poola on vastu oma riigist transiidikoridori tekitamisele. Aeg on otsustada!