Kohila vallavolikogu ei andnud nõusolekut Kiirkandur AS-i taotlusele keskkonnakaitseloa muutmiseks välisõhu osas Sutlema II lubjakivikarjääris.
Keskkonnakaitseluba annab ettevõtjale õiguse keskkonda kasutada (loodusvarade kaevandamine, sellega kaasnevate heitgaaside ja jäätmete teke) ja seab selleks tingimused (kogused, tööajad, leevendusmeetmed jne).
Kiirkandur AS kaevandab Sutlema lubjakivimaardlas kolmes karjääris ehituslubjakivi ja täitekruusa. Vaidlus on tekkinud II lubjakivikarjääri suhtes, kus kaevandaja on esitanud taotluse keskkonnakaitseloa (Rapm-062) muutmiseks. Kuigi taotlus on esitatud vaid välisõhu osas põhjusel, et lisandunud on heiteallikad, on taotluse selgituses toodud, et suurenenud on ka käideldava materjali (120 000 tonni materjali aastas) ja kasutatava lõhkeaine kogus ning heiteallikaid (purustus- ja sorteerimissõlmi ning seadmeid) soovitakse kasutada aasta läbi iga päev. Teisisõnu, soovitakse muuta ka kehtiva keskkonnaloa teisi tingimusi seda otsesõnu taotlemata.
Jaanuarikuisel volikogu istungil ütles Kohila valla abivallavanem Andrus Saare, et luba väljastati alles möödunud aasta 9. mail ning juba augustis soovis kaevandaja seda muuta, aga ainult õhu, mitte maavara osas. „Meile arusaamatul moel tahetakse siin muuta väga palju, nii materjali kogust, mida soovitakse kaevandada, kui ka kellaaegu, kusjuures muutus on väga suur.” Saare tõi välja, et materjali kogus, mida soovitakse kaevandada, suureneb võrreldes kehtiva loaga 66%, lisaks kahele lisanduvale kuule (jaanuar-veebruar) soovitakse edaspidi töötada praktiliselt ööpäevaringselt, mitte ainult tööpäeviti kella 17-ni jne.
“Nõudmised on ääretult suured. Kõigis aspektides oluliselt suureneb tegevus. Selle tulemusel kohalike elanike elamistingimused oluliselt halvenevad,” ütles abivallavanem ja tegi ettepaneku taotlus tagasi lükata.
“Mulle tundub, et kaevandaja üritab siin vigurdada ja saada keskkonnaloa välisõhu tingimusi muutes varvast ukse vahele, et ühel hetkel saada jalg ukse vahele ja pärast siis ronida tuppa vägisi läbi kohtu,” iseloomustas Saare järel sõna saanud maakomisjoni esimees Heiki Hepner. “See, mida üritatakse lisada, on nii olulise, suure mõjuga. Minu meelest ei tee see Keskkonnaametile au. Tegelikult oleksid nad pidanud selle tagasi lükkama kui mittekvalifitseeruva taotluse. Nad üritavad meie kätega seda tööd ära teha. Siin ei ole kuhugi taganeda, peab hoidma selja sirge ja vaidlema kohtus, kui vaja.”
Hepneri sõnul oli maakomisjoni otsus üksmeelne, et see taotlus tuleb tagasi lükata.
Pilk ajalukku
Sutlema II lubjakivikarjäär asub Kohila vallas Lümandu külas Kruusamäe kinnistul, mäeeraldise teenindusmaa on 6,08 ha (sellest mäeeraldise pindala 5,28 ha). Lähikonda jääb Sutlema I lubjakivikarjäär, kus samuti kaevandab Kiirkandur AS.
Kaevandus asub hajaasustusalas, kuid lähikonda jäävad eramajapidamised, neist lähim 365 m kaugusel.
Kiirkandur AS on seal ehituslubjakivi ja täitekruusa kaevandanud 2009. aastast. 2020. aastal taotles ettevõte kehtivusaja pikendamist kuni 2036. aastani, millele lisandus 2021. aastal välisõhu osa. Kuna Keskkonnaamet otsustas mõlemat taotlust koos menetleda, esitati uus keskkonnaloa taotlus. Keskkonnaamet väljastas muudetud keskkonnaloa 30. novembril 2022 tähtajaga kuni 1.12.2036.
Ka see menetlus ei möödunud ilma vaiete ja halduskohtuta.
Keskkonnaamet on oma korralduses viidanud kohalikele elanikele, kelle sõnul ei tekita kõige häirivamat müra lõhkamised, mis toimuvad harva, kestavad lühikest aega ja on ette teada. Kõige häirivamat müra tekitab materjali laadimine, purustamine ja sorteerimine ning toodangu väljavedu, mis on intensiivsematel perioodidel väga tihe. Lähikonnas elavate inimeste soov oli, et riigipühadel ja nädalavahetuseti karjääris tegevust ei toimuks ning ei saa ka jääda olukord, kus Sutlema II karjääris saab tegutseda ööpäevaringselt (väljavõte Keskkonnaameti 30.11.2022 korraldusest nr DM-121553-12).
Keskkonnaameti korraldusega sätestati keskkonnaloa tingimused: keskmine tootmismaht aastas on 25 000 m³. Karjäär töötab märtsikuust detsembri lõpuni, tootmist ei toimu jaanuaris-veebruaris ning olulise mürahäiringut vähendava meetmena karjäär öisel ajal (kl 23-7) ei tööta. Purustus- ja sorteerimisseadmed töötavad tööpäeviti (E-R) kell 7-21. Lõhketöid (mida tehakse vähem kui üks kord nädalas) on lubatud teha ainult tööpäevadel (E-R) ajavahemikus 8-17. Leevendusmeetmetena oli sätestatud, kus tohivad paikneda masinad jne. Eritingimused sätestasid ka lähiümbruse kaevude seire ning kaebuste korral müra mõõtmise.
Kiirkandur AS vaidlustas korralduse Tallinna halduskohtus. Vaidlus lahenes kompromissiga kaevandaja, Kohila valla ja Keskkonnaameti vahel. Vastavalt kompromisslepingule andis Keskkonnaamet 9. mail 2023 välja uue korralduse, mille kohaselt töödeldakse käitises kuni 72 000 tonni materjali aastas, seadmete arvestuslik tööaeg on kuni 2800 tundi aastas. Kellaajad jäid samaks, mis olid 30. novembri korralduses. Samuti on tingimustes, et lõhkamine on keelatud riigipühade ajal ja siis, kui tuule suund on lähimate majade suunal.
Uus taotlus
paar kuud hiljem
Juba juuni lõpus ja uuesti augustis esitas Kiirkandur AS aga taotluse keskkonnaloa muutmiseks välisõhu osas. Taotluses öeldakse, et „lisandub 3 uut heiteallikat (K3, K4 ja V2). Viimati nimetatud heiteallikate korral on tegemist purustus- ja sorteerimissõlmega, mis tuuakse Sutlema II territooriumile vajadusel lisaks juurde. Lisaks soovib ettevõte tagada ka lühiajaliselt intensiivsema töötamise võimaluse ehk olukorra, kus on vajalik töötada rohkem kui 8 tundi ööpäevas.”
Samuti ei välista ettevõtja seadmete paigutuse muutmist, kui turu olukorrast sõltuvalt esineb vajadus tootmise ümberkorraldamiseks.
Kohila vallavolikogu arutas taotluse muutmist esmakordselt oma septembrikuu istungil ja leidis toona nagu nüüdki, et kui soovitakse suurendada ka tootmismahtu, tuleb muuta ka keskkonnaloa maavara kaevandamise osa.
„Olukorras, kus lisanduvad kolm uut heiteallikat, suureneb kordades käideldava materjali kogus, samuti lõhkeainete kogus ning oluliselt pikeneks ka aeg, mil on lubatud kaevandamistöid läbi viia, suureneb plaanitud tegevusega negatiivne mõju piirkonna elanike elukeskkonnale. Nimetatud asjaolu on vastuolus kohaliku kogukonna huvidega,” leidis volikogu ega nõustunud keskkonnaloa muutmise taotlusega.
Kiirkandur AS on vallavolikogu otsuse kohta vastanud, et loa muutmisega ei kaasne „lubatud tegevuste muutmist ega mistahes ülenormatiivset mõju, loa omaja jaoks rangemad maapõue osa tingimused jäävad muutumatult kehtima”.
Heiki Hepnerit pahandab see, et 29. novembril toimunud kokkusaamisel Keskkonnaameti ja kaevandaja esindajaga oli ka Keskkonnaamet leidnud, et kaevandaja pakutud lahendusega nõustuda ei saa, sest maapõueseaduse järgi on maavara kaevandamine nii selle looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, looduslikust seisundist eemaldamine kui ka teenindusmaa piires kaevise vedu ja esmane töötlemine.
Seepärast oli tema jaoks väga halb üllatus, kui omavalitsusse laekus 28. detsembril Keskkonnaameti otsuse eelnõu, milles Keskkonnaamet asub seisukohale, et „taotleja ei soovi muuta keskkonnaloa maavara kaevandamise osa”, vaid ainult välisõhu eriosa, sest lisandunud on heiteallikad, suurenenud käideldava materjali kogus jne. Ehk ei seosta heiteallikate lisandumist sooviga laiendada kaevandustegevust. „Eesmärk on kaevandamist intensiivistada,” leiab Hepner ja nimetab keskkonnaloa muutmise taotlust sellisel kujul trikitamiseks.
Kiirkandur AS on Keskkonnaametile veebruari alguses vastanud, et nemad on aegsasti esitanud keskkonnaloa eriosa muutmistaotluse, “et olemas oleks muudetud keskkonnaloa alusel valmisolek ja võimalus teostada töid ka suuremas tootmismahus, kui tänane kehtiv keskkonnaluba seda võimaldab, jäädes samal ajal igal moel kehtivate piiride ja normide piiresse.
Lisaks täpsustame, et muudetud välisõhu eriosaga keskkonnaluba ei kohusta loaomanikku tootma taotletavas mahus, aegadel ja käitada kõiki heiteallikaid samaaegselt, vaid loob selleks lihtsalt võimaluse.”
