Riina Sikkut, terviseminister
Lõppenud aasta detsembris jõustusid olulised muudatused, mis puudutavad ravimeid ja uimasteid. Uuenenud kord aitab kaasa ravimite mõistlikule kasutamisele ja ennetab inimestel nendest sõltuvusse jäämist. Täpsemalt puudutab see bensodiasepiinide ja bensodiasepiini sarnaste ravimite väljakirjutamise piiramist.
Rahustid on mõeldud vaid lühiajaliseks kasutamiseks, kui inimesel on esmased ärevuse ja une probleemid. Rõhk on sõnal „esmased“. Rahustid ja uinutid on mõeldud esmaste kaebuste leevendamiseks ning võimaldavad inimesel saada akuutset abi, et ta saaks hakata juurprobleemiga tegelema. Ehk tihti tähendab see elustiili muutust, teraapiat või teisi arstide soovitatud tegevusi.
Bensod ei ravi sõna otseses mõttes. Need leevendavad. Sellega peab arvestama neid juba esmaselt välja kirjutades ning ravikuuri alustades. Siiski näeme sageli, et Eesti inimesed on jäänud neid tarbima pika aja jooksul ja kasutatavad annused on ajas kasvanud. Nii oleme ühel hetkel probleemi ees, kus rahustite pikaajaline tarvitamine põhjustab olulisi kõrvaltoimeid, kuid neist vabanemine on keeruline.
Pikaajalisel kasutamisel ja sõltuvusse jäämisel kasvab risk ka tõsisteks kõrvaltoimeteks nagu uimasus, mäluhäired, mõttetegevuse aeglustumine, vähenenud reaktsioonikiirus ja halvenenud koordinatsioon. Ravimite kõrvaltoimete tulemusena võib patsient näiteks kukkuda või sattuda ohtlikku liiklusolukorda. Eriti murettekitav on nende ravimite väga sage kasutamine kõrges eas patsientidel, kes on enim ohustatud kõrvaltoimete tekkest.
Alates lõppenud aasta detsembrist on piiratud esmakordsel väljakirjutamisel bensodiasepiinide ja Z-ravimite kogust maksimaalselt 30 tabletini. Enne oli maksimaalne kogus 60 tabletti.
Muudatustega vähendatakse sõltuvuse ja kõrvaltoimete riski ning aidatakse kaasa põhimõttele, et ravimeid kasutataks väga kontrollitult ning edaspidi oleks rõhk just muude lahenduste leidmisel patsiendi kaebuste leevendamiseks.
Muudatusega soovime, et ravimid, mis aitavad inimestel ärevuse ja uneprobleemidega toime tulla, ei teeks kellelegi karuteenet. Meie eesmärk on tagada, et ravimid aitaksid inimestel lühiajalisest kriisist üle saada, vältides samal ajal nende liigset ja pikaajalist kasutamist.
Üks asi ei muutu – inimesed, kes tõeliselt vajavad neid ravimeid, saavad ka edaspidi ravi. Arstidel on erandkorras jätkuvalt võimalus kirjutada välja suuremaid koguseid, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud ja muu ravi pole aidanud. Arstipoolsed normi ületavad väljakirjutused on nüüdsest ka terviseameti järelevalve suurema tähelepanu all.
Kuidas siis teisiti?
Oluline on mõista, et bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine ei peaks olema ainus ravimeetod, vaid hoopis osa laiemast terviklikust raviplaanist. See hõlmab ka psühhosotsiaalseid meetodeid, sealhulgas tervislikum eluviis – igapäevased rutiinid ja liikumine. Me teame, et ärevuse sümptomite vähendamisel on tõhusad kognitiiv-käitumuslikule teraapiale tuginevad sekkumised.
Nende teadmiste põhjal on loodud näiteks tasuta kättesaadavad ärevuse töövihik või stressiga toimetuleku juhised. Ärevuse töövihik on leitav Peaasi kodulehelt (www.peaasi.ee). Neid saab kasutada iseseisvalt ning ka vaimse tervise spetsialistid abimaterjalidena juhendatud eneseabiks.
Ärevuse sümptomitega toimetulekuks on inimesel võimalik kasutada eneseabi nippe. See on ka kõige kiirem viis ennetada sümptomite süvenemist või mõnel juhul kliinilise psühholoogi juurde jõudmist. Kui eneseabi ja elustiili muutmine ei tööta, saab alati pöörduda nn tavateraapia poole, mida pakuvad kliinilised psühholoogid, ning alles pärast seda võiks kaaluda mõne ravimi väljakirjutamist. Ravimi väljakirjutamine peaks samuti olema kombinatsioonis nõustamise või teraapiaga.
Ka uneprobleemide puhul saab abi märksa leebematest alternatiividest. Näiteks on võimalik bensodiasepiinide asemel võtta melatoniini. Seda eelistatakse uinumise toetamiseks, kuna melatoniin on hormoon, mida meie keha toodab ka loomulikult. See on sageli keha jaoks leebem sekkumine ning vähem sõltuvust tekitav kui bensodiasepiinid. Samuti on melatoniinil vähem võimalikke kõrvaltoimed, mistõttu on see paljude inimeste jaoks turvalisem ja mugavam kasutada.
Mõningatel juhtudel võib bensodiasepiinide tarvitamine põhjustada sõltuvust. Seda ennekõike siis, kui ravimeid võetakse oma äranägemise järgi, mitte vastavalt arsti määratud raviskeemile. Aga abi on olemas ka sõltuvuse korral.
Kui bensodiasepiinid hakkavad mõjutama tervist ja toimetulekut, tuleb leida sobiv abivõimalus koos perearstiga, kes vajadusel peab nõu psühhiaatriga või suunab tema vastuvõtule. Bensodiasepiinide tarvitamine lõpetatakse järkjärguliselt ravimi annust ja tarvitamise sagedust vähendades. Pikaajalise tarvitamise järsul lõpetamisel tekkivad võõrutusnähud võivad äärmisel juhul osutuda isegi eluohtlikuks, mistõttu tuleks kindlasti nõu pidada arstiga.
Keegi ei jää abita
Kui palju on liiga palju? Unehäired ja ärevus ei ole naljaasjad ning vajavadki leevendust ja ravi. Kindlasti ei tasu kohkuda, kui arst on sulle määranud bensodiasepiini. Küll aga tasub mõelda ja konsulteerida arstiga, kui tunned, et ravikuur on üpris pikaks kujunenud või tunned end olevat olukorras, kus teistmoodi lihtsalt ei saa. Perearst on kindlasti sinu jaoks olemas ja annab nõu ning olukorras selguse.
