Villy Lopman ja Elvi Tuisk,
RASK-i advokaadid
Koolide sulgemine on vaidlusi tekitav teema, mis puudutab paljusid. Seepärast tuleb selliste otsuste vastuvõtmisel kaaluda objektiivselt ja põhjalikult nende mõju, kaasates seejuures otsusest puudutatud isikuid. Varasem kohtupraktika näitab, et selliste otsuste puhul on korduvalt tehtud palju vigu, mis tõid kaasa otsuste õigusvastasuse.
Eesti haridusmaastikul käib hoogne haridusvõrgu optimeerimine. Täpsemalt on riik alustanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega gümnaasiumide sulgemise üle. Mõte on kohandada haridusvõrku vastavaks demograafilistele muutustele ja tagada ressursside optimaalsem kasutus. Sellised otsused pole kunagi isoleeritud mõjuga – need puudutavad laste ja nende perekondade tulevikku, väiksemate piirkondade jätkusuutlikkust, regionaalpoliitikat ja riiki tervikuna. Seega peab iga gümnaasiumi sulgemise või mittesulgemise otsus olema hästi tehtud. Teiste sõnadega peab otsustamisele eelnema põhjalik ehk õiguspärane menetlus.
Kes ja kuidas otsustab?
Esmalt on oluline tähele panna, et iga munitsipaalkooli sulgemise üle saab otsustada ainult konkreetne kohalik omavalitsus. Haridus- ja teadusministeerium võib teha ettepanekuid gümnaasiumi sulgemiseks, kuid lõplik otsus jääb kohaliku omavalitsuse teha ja lõpuks ka vastutada. Just kohalikul omavalitsusel peab olema ülevaade konkreetse piirkonna ja selle elanike vajadustest ning oskus prognoosida kohalikke arenguid.
Kooli sulgemise otsus on kaalutlusotsus. See tähendab, et enne otsuse tegemist peab kohalik omavalitsus uurima, analüüsima ning kaaluma kõiki asjakohaseid andmeid. Sellesse menetlusse tuleb kaasata kõik osapooled, kes võivad otsusest mõjutatud olla – õpilased, vanemad, õpetajad ja teised puudutatud kogukonna liikmed.
Kohtupraktika näitab, et siin tehakse palju vigu. Ühelt poolt jäetakse ajakohased ja asjakohased faktid välja selgitamata, näiteks ei kaasata eksperte ja tehakse otsused oletuste või süsteemitu info pinnalt. Samuti on juhtunud, et ei kuulata ära ega kaasata neid, keda otsus puudutab. Sellised vead võivad tuua kaasa otsuse tühistamise.
Eelnev ei tähenda, et kõikide arvamuste ja ettepanekutega peab arvestama. Samuti ei tähenda see ilma piirideta info kogumist.
Kooli sulgemise mõju peab analüüsima
Õiguspärane on menetlus, mille eesmärk on koguda kokku oluline teave, mis aitab langetada kaalutletud ning asja- ja ajakohastel andmetel põhineva otsuse. Selleks on vaja analüüse ja uuringuid, et hinnata, milline on kooli sulgemise mõju piirkonnale. Tuleb hinnata, kuidas mõjutab see laste kooliteed, kas on tagatud transpordikorraldus, kas järelejäänud koolid kohapeal või kaugemal suudavad kõiki õpilasi vastu võtta ning kas need koolid suudavad pakkuda vajalikku õpikeskkonda lähtuvalt suletava kooli õpilaste vajadustest.
Nii näiteks võib olla õigusvastane kooli sulgemise otsus, mille tagajärjel peavad paljud õpilased kulutama kooli jõudmiseks aega üle ühe tunni. Ühtlasi tuleb uurida, millised koolid jäävad õpilastele tegelikuks alternatiiviks ning kas need koolid suudavad ka vastu võtta kõik õpilased, kelle kool suletakse. Tartus on probleemiks gümnaasiumikohtade puudus – kui mullu esitati Tartu linna 900-le kümnenda klassi kohale kokku 2000 sisseastumisavaldust, siis võib Tartu ümbruses olevate gümnaasiumide sulgemine osutuda vägagi probleemseks.
Oluliseks kaalutluseks on hariduslike erivajadustega õpilased. Otsustades kooli sulgemise üle, peab kohalik omavalitsus analüüsima, millised on õpilaste vajadused ning kas alternatiiviks jäävad koolid suudavad neid erinevaid vajadusi rahuldada. Kohtupraktikas on kinnitatud, et hariduslike erivajadustega laste haridustee lahendamata jätmine enne kooli sulgemist on õigusvastane.
Majandusliku mõju kõrval on oluline ka kogukond
Gümnaasiumide sulgemise üheks peamiseks ajendiks on demograafilised muutused Eesti eri paikades ja ressursside säästmise vajadus. Elanikkonna vananemine ja noorte inimeste kolimine suurematesse linnadesse vähendavad õpilaste arvu väiksemates piirkondades, mis seab kahtluse alla mõnede gümnaasiumide jätkusuutlikkuse. Siiski tuleb enne sulgemise otsuste tegemist põhjalikult analüüsida demograafiliste trendide mõju.
Muu hulgas tuleb kaaluda, kas gümnaasiumiastme sulgemine võib probleemi lahendamise asemel süvendada. Sundides noori juba keskkoolieas kas koondama kogu oma aktiivne (kogukonna)elu suurlinnadesse või lausa kolima sinna, võidakse lõhkuda nende side oma kodukohaga. Sellistel noortel ei pruugi tulevikus olla enam võimalust või soovi oma kodukohta naasta. Ressursside jaotamise protsessis tuleb arvestada mitte ainult majanduslikku efektiivsust lühikeses vaates, vaid samuti hariduslike vajaduste, kogukonna sidususe ja kultuurilise identiteedi säilitamist.
Kool on sageli kogukonna süda ja selle sulgemine võib mõjutada piirkonna elujõulisust ning noorte tulevikuväljavaateid. Nii näiteks suleti 2015. aastal Kirbla külas Kasari kool, mille tulemusel on Kirbla küla kooliealiste laste arv vähenenud 56% võrra ning seda ajal, mil vallas sellist üldist rahvastikutendentsi ei olnud.
Igasuguse otsuse tegemisele peab eelnema läbipaistev ja sisuline otsustusprotsess. Aktiivne dialoog ja koostöö kogukonna, kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste vahel aitavad leida kõige sobivamaid lahendusi, mis peegeldavad piirkonna eripära ja vajadusi. Nii võib õiguspärase haldusmenetluse tulemusel ilmneda, et gümnaasiumi sulgemine ei oleks õiguspärane tulenevalt konkreetsete asjaolude kogumist nagu näiteks gümnaasiumi õppekvaliteet, roll kogukonnas, kaugus teistest gümnaasiumidest vms.
Kes peaks tegema mida?
Koolide sulgemise arutelu tekitab paljudes muret. Selle küsimuse tõstatamine ise ei tähenda aga veel konkreetse kooli vältimatut sulgemist. See eeldab sisulise tööga alustamist.
Kohalikud omavalitsused, kellel on õigus langetada vastav otsus riigivõimust sõltumata, peavad teadvustama oma kohustust teha kaalutletud ja proportsionaalne otsus. See tähendab, et enne otsuse tegemist tuleb hoolikalt kaaluda kõiki aspekte, alates demograafilisest mõjust kuni õpilaste hariduslike vajadusteni. Kaalutletud otsuse tegemiseks vajaliku info saamine eeldab sealhulgas puudutatud isikute menetlusse kaasamist ning vajalike analüüside ja uuringute läbiviimist.
Lisaks peaks iga kohalik omavalitsus muu hulgas vaatama peale kõikidele valla suhtes kehtivatele strateegilistele dokumentidele, arengukavadele ja muudele dokumentidele, mis võisid tekitada kogukonnas õiguspärase ootuse kooli säilimise suhtes.
Kokkuvõttes on kooli või selle osa sulgemist puudutav haldusmenetlus mitmetahuline, aeganõudev ja keeruline, eeldades erinevate oluliste asjaolude väljaselgitamist ja analüüsi. Siiski, arvestades selle suurt mõju kõikidele puudutatud osapooltele, konkreetse piirkonna ja Eesti kui terviku jätkusuutlikkusele, on see põhjendatud ja vajalik ning tagab õiguspäraste otsuste langetamise. Keeruliste otsuste tegemine ongi keeruline ja tuleb samuti arvestada sellega, et nende otsuste õiguspärasus on kohtulikult kontrollitav.
