Eidapere inimesed seisavad kolmanda kooliastme sulgemise vastu

Eidapere hariduselu järsk hääbumine ei ole kohalikele kuidagi vastuvõetav. Kehtna valla plaan näeb ette, et alates 1. septembrist on Eidapere koolis praeguse üheksa asemel kuus klassi ning paari aasta pärast muutub see algkooliks. Lisaks läheks see juriidilises mõttes Järvakandi kooli juhtimise alla. Kõik see ei mahu pähe ei Eidapere kooli töötajatele ega hoolekogu liikmetele, kellele on aastate jooksul saanud oma kool väga armsaks.

On toimunud nii ametlikke kui ka mitteametlikke kohtumisi Kehtna vallajuhtide ja volikogu saadikutega. Samuti on vesteldud silmast silma ning vahetatud kirju. Ometi tunnevad Eidapere kooli hoolekogu liikmed, et see on nagu peaga vastu seina jooksmine, sest valla tasemel on otsus tehtud – Eidapere kool tuleb teha kuueklassiliseks ning viia Järvakandi  juhtimise alla. Hoolekogu liikmed ütlevad justkui ühest suust, et probleem ei ole ainult otsuses kool sulgeda, vaid ka selles, kuidas seda tehtud on.
Olgugi et 22. jaanuaril toimunud hoolekogu avalikul koosolekul, millest kirjutas ka Raplamaa Sõnumid, olid kohal vallajuhid, on vastused Eidapere elanike küsimustele jätkuvalt õhus. Mõni nädal hiljem toimunud kokkusaamisel Raplamaa Sõnumitega tõdesid Eidapere kooli direktor Riina Tomingas, hoolekogu esimees Astrid Otsa ja teised kooliga tihedalt seotud inimesed, et küsimusi on jätkuvalt rohkem kui vastuseid.
Mida siis Kehtna vald ikkagi võidab, kui muuta Eidapere Järvakandi filiaaliks ja vähendada aastate jooksul klasside arvu kolme või heal juhul neljani? Vähemalt esimese hooga on maja jätkuvalt sama suur ning elektri, kütte ega ülejäänud kommunaalkulude pealt kokkuhoidu ei tule. Muidugi vähenevad personalikulud. Tunde tuleb anda vähem, kuid siis tekib küsimus, kas õpetajad on üldse motiveeritud kaugelt kohale sõitma, kui tundide arv on nii väike, et töötasu eest saab katta vaid bensiinikulu.
Vähemalt üks konkreetne kokkuhoiukoht muidugi on ja see on direktori ametikoha kaotamine. Riina Tomingas ütles, et talle on ette heidetud, et ta võitleb kooli praegusel kujul jätkamise eest ainult selleks, et säilitada oma ametikoht. Ta rõhutas, et see ei vasta tõele, lisades, et tegelikult kannab ta oma hingel terve Eidapere tulevikku ning oma kooli säilitamisel oleks selles suur osa.

Miks just Järvakandi?
Omaette küsimus on ka see, miks ühendada Eidapere just Järvakandi kooli külge. Lihtne vastus oleks, et see on kilomeetrite mõttes lähim kool. Aga kas see ikka on parim lahendus? Eidapere kooli hoolekogu liikmed leiavad, et kindlasti mitte. Mõned sealsed lapsevanemad käivad küll Järvakandi tehastes tööl, kuid seda ei saa võtta veenva argumendina. Sealne töö käib vahetuste kaupa ning tehased toimetavad ööpäevaringselt. Selle peale küll loota ei saa, et vanemad saaksid viia lapsi kooli sama graafiku alusel, nagu nad tööl käivad.
Sellest võrrandist ei saa kõrvale jätta ka Lellet, kus praegu kooli ei olegi ning mõned sealsed lapsed õpivad Eidaperes. Isegi bussiliin on pandud selle arvestusega käima, et lapsed jõuaksid hommikul kella üheksaks kooli, kui algab esimene tund. Pärast saab samamoodi koju. Hoolekogu liikmed pakkusid välja, et võib-olla oleks loogilisem liita Eidapere hoopis Valtu kooliga. Kuna teatava küsimärgi all on ka Järvakandi kooli püsimine 9-klassilisena, siis miks ühendada Eidapere sinna, kus nagunii on tuleviku osas küsimusi? Valtu kool on aga õpilaste arvu poolest Kehtna valla suurim. Pealegi liiguvad paljud lapsevanemad Eidaperest tööle just põhja poole kas Raplasse või sealt edasi Tallinna suunas ning Valtu jääks tee peale.

Ajaline varu
Hoolekogu liikmed ütlesid, et kolmanda kooliastme sulgemisest ning sellest, kuidas kogu protsess on käinud, on raske aru saada nii mõistuse kui ka südamega. Mis saab näiteks koolile omastest traditsioonidest? Kas ja kuidas hakkab direktor end suurtel tähtpäevadel, näiteks 1. septembril, kahe maja vahel jagama, kui neid lahutab 20 kilomeetrit?
Eidapere kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ants Tamme rääkis, et kui tõepoolest tuleb kolmas kooliaste Eidaperes sulgeda, siis tuleks anda kohalikele aega selle mõttega harjuda. Praegu on seis selline, et Kehtna valla plaani kohaselt oleks juba 1. septembrist Eidapere kool Järvakandi juhtimise all ning kuueklassiline. Selline muudatus tuleb liiga järsult. Tamme tõi välja, et kogukonna reaktsioon oleks mõnevõrra leebem, kui sellisest muudatusest antakse teada näiteks kolmeaastase varuga. See annab nii koolipersonalile kui ka lapsevanematele aega oma plaane ette valmistada.
Praegu on kõige halvemas seisus Eidapere kooli kaheksandikud ja nende vanemad. Nagu välk selgest taevast tuleb teade – otsige oma lapsele järgmiseks õppeaastaks uus kool. Valus on see just sellest vaatenurgast, et kannatada saab valmistumine põhikooli lõpueksamiteks. Kõiki neid mõjusid saaks leevendada, kui muudatustele eelneks teatav ajaline varu. Praegu seda ei ole.
Veel tõi Ants Tamme välja, et kogu protsess tekitab ei miskit muud kui ebakindlust. Kui Eidapere liidetakse tõepoolest Järvakandiga, siis kui kindel saab olla, et pikas plaanis üldse Eidaperes haridust jagatakse. Näiteks kui tulevikus on vaja hakata kuskilt raha kokku hoidma ja vastavaid otsuseid langetatakse Järvakandis, siis kas mitte Eidapere ei ole esimene koht, mille arvelt kokkuhoidu otsida, tõi Tamme välja ühe võimaliku tulevikustsenaariumi.

Osa suuremast protsessist
Kolmanda kooliastme sulgemine ei ole tegelikult ainult kohalikku hariduselu puudutav küsimus, vaid mõjutab Eidapere tulevikku laiemalt. Tegemist on asulaga, mis asub Kehtna valla kauges kagunurgas ning on viimastel aastatel üle elanud mitu keerulist sulgemist. Nii näiteks sulges Eesti valitsus mõni aasta tagasi Tallinna – Pärnu rongiliini, millel oli peatus ka Eidaperes. Kehtna vald müüs mõni aasta tagasi õpilaskodu hoone, mis seejärel õpilaste jaoks suleti. Õpilaskodus elasid kaugemalt tulnud õpilased.
Nüüd on väga reaalne kolmanda kooliastme sulgemine ning seejärel veel klasside arvu vähendamine. Igati õigustatult näevad kohalikud seda lihtsalt ühe osana laiemast protsessist, mille käigus suretatakse elu keskustest eemal välja. Ja see teeb pehmelt öeldes nukraks. Eidapere kooli tuleviku suhtes saame targemaks tõenäoliselt juba täna, 28. veebruaril toimuval Kehtna vallavolikogu koosolekul. Päevakorra punkt number kolm kannab pealkirja “Haridusasutuste tegevuse ümberkorraldamine” ning seal peaks just sellest juttu tulema.