Rapla kassipesa Kass Sassu MTÜ (Felis Rapla) laienes Kodilasse ruumipuuduse leevendamiseks ja haigemate kasside eraldamiseks.
Marleen Murumets
Kui Rapla kassipesasse sisse astusin, märkasin kohe nende kõige suuremat kassi Hr. Tomi, keda Felis Rapla omanik Sirje Jannes kutsub kassitoa reklaamnäoks. Kui Hr. Tom sülle võtta, kallistab ja musitab ta inimese nägu. Tohutult suur ja armas kass. Omanik tegeles parasjagu koos abilisega ruumide ja puuride puhastamisega.
Eelmise aasta detsembris võeti kasutusele ka vana tööõpetuse maja Kodilas, mis 2028. aastal läheb lammutamisele. „Kui siin Raplas ülekäte läheb, on meil võimalus sinna kolida,” ütleb kassitoa omanik Sirje Jannes, põhjendades, et Raplas on kulud kallid. Teiseks on Kodilas karantiiniloomad, kes peavad olema teistest eraldi. Sel põhjusel ei pääse sinna mitte keegi peale vabatahtlike abiliste ja tema enda. Kodilas on kassitoa käsutuses neli suurt ruumi, sh köök. Kuid Kodilas on ruumid jahedamad. Raplas on kassidele 3 suurt tuba ja kokku mahuks 60 looma, aga Kodilas on loomad puuris (15 puuri). Seal on ka üks suur tuba, kuhu mahub umbes 32 kassi. Vajadusel saab juurde veel ühe toa, kuhu mahub samuti ca 30 kassi. Praegu kasutatakse seda laona.
Hoiukodu saab pakkuda ainult Rapla kassidele. Kui loom saab Kodilas veterinaari heakskiidu ja kõik protseduurid on tehtud, toimetatakse ta Raplasse ning talle saab pakkuda päriskodu või hoiukodu. „Kahjuks on hoiukodudest täielik puudus, neid võiks olla rohkem,” räägib Sirje ja lisab, et see on suur probleem. Praegu on neil ainult üks hoiukodu ja Sirjel endal on praegu kodus 3 haiget kassi, kes saavad iga päev ravi.
Kindlaid vabatahtlikke on kolm. Nende ülesanneteks on teha kõiki vajalikke toiminguid kahes majas – igapäevane koristus, puuride, pesade korrashoid ja kaks korda nädalas suurpuhastus: liivakastide pesu, lahtiste tekstiilide pesu, mööbli puhastamine, põrandate pesu, sööginõude pesu ja lisaks igapäevane kohustuslik pai kõikidele kassidele. Sirje Jannes kirjeldab, kui raske on kõike ideaalsena hoida. Koristamine on puhas käsitöö ja väheste inimestega on raske tagada ideaalset korrashoidu. Nad annavad oma tiimiga endast kindlasti parima.
Ruumide desinfitseerimist peab Jannes kõige olulisemaks, et hävitada baktereid. „Kui paar päeva on koristust vahele jäänud, on kohe tunda, kuidas kõik silmi ärritab,” kirjeldab Jannes. Facebookis saab liituda tiimiga ja hakata vabatahtlikuks. Kodilas käib rohkem Sirje üksinda, sest nii on turvalisem just haiguste levimise pärast.
Uurisin, kuidas nad suhtuvad eutaneerimisse. Eestis on olemas varjupaigad, kes saavad vallalt toetust ja hoiavad loomi 14 päeva elus, kuni vald maksab haigete loomade eest. MTÜ-d on pigem sellised, kes on eutaneerimise vastased ja kasutavad seda ainult viimases hädas, kui arstid soovitavad. „Kui loom on metsik, siis selle loomakese kinnihoidmine on talle meeletu piin ning sel juhul tõesti eutaneerime. Mul ei ole võimalik kõiki koju viia ja vabadusse neid lasta ei tohi,” selgitab Sirje Jannes ning lisab, et seda tehakse tõesti siis, kui kõike on juba proovitud.
Teiseks eutaneeritakse need kassid, kelle vereproovist leitakse koroonaviirus. Kasside koroonaviirus võib muteeruda surmaga lõppevaks FIPV-iks (kasside nakkuslik kõhukelmepõletik), mis kandub väga kiiresti varjupaiga tingimustes loomalt loomale. „Alguses me seda ei teinud, kuid kaks looma näitasid meile, milline see haigus õigupoolest on,” ütleb Jannes, kelle sõnul tehakse seda loomade hullemast säästmiseks.
Sirje Jannes põhjendab oma heasüdamlikku huvi kasside abistamise vastu sellega, et tal ei olnud lapsena mitte ühtegi looma, sest vend oli astmaatik. „Nüüd olen ma selle kolmekordselt iseendale korvanud,” ütleb Jannes muheldes ning lisab, et enda jaoks jääb aega aina vähemaks. Alates sellest, kui Kass Sassu loodi, on vald kodutute või abivajavate kassidega tegelemise jätnud täielikult nende hoolde. Seda kinnitab Rapla abivallavanem Rain Terras.
Kui kellelgi tekitab segadust, miks on kassitoal mitu nime, siis kohe saab selgemaks. Felis on toa nimetus, Kass Sassu on MTÜ nimi, enne seda loodi veel lemmikloomade hooldamiseks Chatula OÜ. Suvel plaanib Felis Rapla teha kassikohviku (kui saavad loa), kus saab loomade seltsis kohvitada ning suu magusaks teha.
