Anastassia Kovalenko-Kõlvart,
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees (Keskerakond)
Automaksu eelnõu teise lugemiseni pole veel jõutud, kuid valitsuskoalitsioon juba püüab jätta muljet, justkui Keskerakonna poolt initsieeritud obstruktsioon automaksu vastu on midagi hirmsat ja õigusvastast.
Tõesti, ulatuslik parlamendi töö vastu suunatud obstruktsioon devalveerib parlamentarismi aluspõhimõtteid, ent obstruktsioon konkreetse eelnõu vastu on demokraatia lahutamatu osa. Samuti on see opositsiooni üks väheseid instrumente oma valijate eest seismiseks.
On täiesti tavapärane, kui sadade muudatusettepanekutega seistakse mõne konkreetse, suurte majanduslike mõjudega eelnõu vastu. Seda on alati tehtud. Näiteks Reformierakond esitas lasterikaste perede hüvitise eelnõule 2000 sisutühja muudatusettepanekut, nii et silm ka ei pilkunud. Tulemuseks oli see, et eelnõu jäi vastu võtmata.
21 usaldushääletust!
Reformierakonna poliitilises pagasis on ka obstruktsioon 50 000 muudatusettepanekuga. Siis selgitas Kaja Kallas, et parlamendi töö takistamine on üks väheseid vahendeid, mida opositsioon saab kasutada, et hoida ära valitsuse võimutsemine. Täna, kui rollid on vahetunud, kõlab hoopis teine jutt ja muidugi koalitsioonil oleks soov, et ka sellist obstruktsioonivõimalust enam opositsioonil poleks.
Juba otsitakse võimalusi, kuidas obstruktsiooni tasalülitada – näiteks soovitakse siduda sajad muudatusettepanekud üheks. Ning muidugi on ka trump varrukast alati võtta – siduda automaksu eelnõu usaldushääletusega. Eelmisel aastal tehti seda 21 korda, mille tulemusel president saatis ka ühe seaduse edasi Riigikohtusse. Kas koalitsioon ületas juba siis oma pädevusi, asudes ise seisukohale, et obstruktsioon oli õigusvastane?
Kus on see piir, kui palju tohib valitsus seadusandja kingadesse astuda ja niiviisi endale sobivaid eelnõusid ja poliitikat läbi suruda? Riigikohus on välja toonud, et eelnõu usaldusküsimusega sidumist ei tohi kasutada parlamentaarse debati ja sellega ka demokraatia tasalülitamiseks, sest selle tulemusel ei saa parlamendi liikmed teostada oma mandaati, sealhulgas esitada küsimusi või oma muudatusettepanekuid menetleda.
75% automaksu vastu
Vaatamata sellele, et Keskerakonna poolt üle 300 muudatusettepaneku esitamise eesmärk on automaksu kehtestamise takistamine, on muudatusettepanekud sisulised: näiteks soovitakse automaksust vabastada vähemkindlustatud isikuid, pensionäre, paljulapselisi peresid, maal elavaid inimesi jt. Samuti tuuakse välja erinevaid ettepanekuid, kuhu võiks maksudest kogutud tulu olla suunatud – näiteks tasuta ühistranspordivõrgu arendamiseks, teedetaristusse, hädaolukorra sõidukite paremasse reageerimisvõimekusse, liiklusohutuse parandamisse, digitaalse taristu ja nutikate transpordisüsteemide arendamiseks ning palju muudki. Sooviks näha, kuidas koalitsioon need muudatusettepanekud ühte seob ja mida tuuakse põhjenduseks, sest muudatused ei ole üksteist välistavad.
Õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et kokkuleppedemokraatias tuleb püüda suurtele muudatustele leida võimalikult lai toetus, arendada ühiskonda samm-sammult nõnda, et ei teki väga teravaid vastasseise ega üldrahvalikku vimma oma riigi vastu. Viimane küsitlus näitab, et automaksu ei poolda kolmveerand Eesti inimestest. Kuivõrd juba täna on näha, et “teerull” jätkub tavapärasel moel, siis on nendel kahel kolmandikul Eesti inimestel ka õiguspärane ootus, et opositsioonis olevad poliitilised jõud kasutaksid obstruktsiooni taktikat ja kaitseksid seeläbi nende huve.
