Martin Ellermaa
Pendipรคeval, pรคev pรคrast kevadist pรถรถripรคeva, mil ei tohtivat puid raiuda, jรตudsime lรคbi parasjagu tehtava lageraie Vana-Vigala suurde rahvamajja, sest just seal said kokku vรตimsad naised ja ka mรตni mees, kes meil Vigala, Mรคrjamaa, Rapla, Hageri ja Juuru kihelkonnas esivanemate kombeid ja tarkust, kรตike seda vaimu- ja vanavara hoiavad.
Inimesed tรตi kokku Eesti Folkloorinรตukogu ja Anne Ummalas, sama asutuse kohalik kuraator, kelle pรตhitรถรถ on ajada pรคrimuse asja Eesti Rahvakultuuri Keskuses (ERK). Rahvast oli oodatust rohkem (32) ja nagu viidatud, olid enamasti kรตik naised.
Oli talupidajaid, kรคsitรถรถ tegijaid-รตpetajaid, lugude korjajaid, pรผhakohtade hoidjaid, pillimehi-naisi, taluelu ja rehetare tundjaid, inimeste kokkutoojaid, laagrite tegijaid, pidude pidajaid, kes on kรตik hoolinud vanast, heast ja targast. Igas kogukonnas on ju tegijaid ja kรตik nad teevad midagi olulist: kes mรตistab mรตnd talurahva toitu vรตi ravimit teha, kes teeb vana hea kombe kohaselt sauna vรตi peab jaani. โMa ise olengi pรคrimus!โ รผtles vanem mees tabavalt.
