Konstantin Kuningas
Madli Marje Gildemannil oli soov avardada silmaringi ja luua sidemeid ka loovinimestega väljaspool Eestit. Ta oli väga-väga lühikest aega EMTA-s kompositsiooni erialal, kus tundis, et peab keskkonda vahetama.
“Mingil hetkel vaatad enda ümber ja märkad, et kõik tunnevad kõiki. See ilmselt heidutas mind natuke. Otsisin ja ka väga vajasin sel konkreetsel eluetapil võimalust alustada uuelt leheküljelt, uues keskkonnas uute inimeste keskel,” ütleb ta.
Anti Marguste arvas juba paarkümmend aastat tagasi, et meil kirjutatakse liiga palju uut muusikat, pole aega kaks korda esitada. Gildemann ütleb, et Eestis on juba väga palju tegutsevaid heliloojaid, mis on äärmiselt tore ja ühtlasi ju ka osa meie väärtuslikust aardest, samas tundub aga mõnikord, et on keeruline tagada kõikidele piisavalt tööd ja erialaseid väljundeid soovitud koguses.
Šveits, kus ta nüüd elab, näis sel ajal väga sümpaatse variandina. Gildemann otsustas jätkata magistriõpinguid ja ka loomingulisi otsinguid Zürichi kunstiakadeemias filmi- ja teatrimuusika osakonnas.
Teose “Three studies on plant biology – 1. Osmosis” source de creation põhineb osaliselt Zürichis Hönggerbergi metsas tehtud salvestustel. Samuti on osa materjalist kogutud akadeemia akustilise ökoloogia kursusega. Gildemann sai sellel kursusel katsetada põnevate salvestusvahenditega, näiteks ultrahelimikrofonidega, ja kogus rohkem teadmisi teaduslike andmete muusikalise tõlkimise kohta. Paralleelselt kursusel osalemisega asus ta kirjutama “Osmosist”. See arenes triloogiaks, kus ta seadis enesele proovikiviks ka veeaurumist ja fotosünteesi muusikas väljendada.