Talgud “Teeme ära”, mis said alguse prügi koristamisega metsadest, ei ajenda inimesi endiselt veel puhtust hoidma. 2021.-2023. aastal toodi Raplamaal asuvasse riigimetsa prügi juurde 17,8 tonni.
Üheskoos püüeldakse selle poole, et metsas jalutades ei peaks komistama plastpudeli, äsja vahetatud rehvikomplekti või remondist üle jäänud kipsplaadi hunniku otsa. Sõitsime koos fotograafiga läbi Rapla ümbruse, et näha, kas inimestel jätkub endiselt tahtmist meie loodust reostada. Meie sihtpunktid olid Iira, Väljataguse, Rapla surnuaed, Hagudi, Seli ja Alu kant.
Vaadates ringi Rapla linnas, on tulemus hea, sest maas vedelevat prahti eriti ei märganud. Tulemus muutus negatiivsemaks, kui jõudsime Seli/Koigi kanti, kus kraavis vedelesid prügikott, tühi taara ning torujupid. Silmaga hinnates jääb paraku Hagudi kant ja selle lähiümbrus negatiivsesse varju, sest maas tundus vedelevat palju rohkem tööstuslikke kilesid, taarat, tühje kilekotte ja muud sellist.
Pajaka kandist, mis asub Märjamaa vallas, leidsime tänu Vardi Metsaühistu metsamehele Taavi Ehrpaisile jubeda vaatepildi. Metsa alla oli tassitud neli suurt prügikotti ehitusprahti, mis on metsaülemate sõnutsi üks tõeline nuhtlus. „Siin on näha, et on tehtud remonti ja kõik ülejäägid siia tassitud,” ütles Taavi Ehrpais ning palus inimestel mitte metsa alla prügi vedada, ning enda järelt koristada.
Aastatel 2016-2021 koristas RMK Raplamaa riigimetsast koos vanemate lademetega 61 prügilat kogukaaluga 80,7 tonni, mis on 13,5 tonni aastas (7,8 prügilat, 1,7 tonni prügila). „Sellel perioodil koristati ka mitmeid vanu prügilaid, näiteks muljetavaldav autorehvide lasund Hagudi rabast ja suur eterniidi lasund Lümandu karjäärist,” ütles Edela regiooni metsaülem Margus Emberg. Viimane vana lasund – 13,4 tonni – koristati 2021. aastal.
Emberg ütles, et 2021.–2023. aastal koristati uut juurde toodud prügi 37 kohas kogukaaluga 17,8 tonni. „Siit võibki teha järelduse, et keskmiselt oli viimase kolme aasta jooksul 12,3 toomist keskmise kogukaaluga 5,9 tonni aastas. Viimasel kolmel aastal 12 ühikut uut prügi kaaluga 4-6 tonni aastas. 2023. aastal olid need numbrid mõnevõrra väiksemad. Kümme prügilat kogukaaluga 3,8 tonni,” loetles ta fakte.
Mida toob 2024. aasta? „On veel vara arvata, sest hetkel ootab koristamist seitse kohta, millest kahe osas on Keskkonnaamet olnud menetlemisel edukas. Prügi tuuakse üle kogu maakonna, kuid suurem koormus tundub olevat siiski Kohila valla territooriumil. Viimasel aastal on tekkinud uus nähtus – metsa tuuakse prügilaadung, kuid mõne aja pärast on see iseseisvalt ka koristatud. Tundub, et abiks on sotsiaalmeedia,” ütles Margus Emberg.
Ehitusprahi ja suurjäätmete puhul võib probleem olla ka nende jäätmejaamadesse äraandmise hind. Näiteks asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide (eterniit) hind on Rapla jäätmejaamas 0,136 €/kg, ehitus- ja lammutussegaprahi hind samuti 0,136 €/kg ja telliste hind 0,035 €/kg.
Eriti kurikuulus näide ongi eterniit, mida loetakse ohtlikuks jäätmeks ja mis vajab spetsiaalset ladestamist. Küll aga korraldavad kohalikud omavalitsused teatud regulaarsusega suurema prügi äraveo aktsioone, mille käigus saab ehitusjäätmetest ka tasuta lahti.
2023. aastal võeti Rapla jäätmejaamas vastu ja suunati lõppkäitlejale ca 1700 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid.
1. maist hakkas Rapla vallas kehtima uus nõue, et vähemalt kaheksa korteriga kortermajal peab olema asulas viis prügikonteinerit: paber ja papp (sinine), klaas (roheline), metall- ja plastpakendid (kollane), biojäätmed (pruun) ja olmejäätmed (must). 3. mail Rapla linnas ringi sõites konteinereid veel näha ei olnud!
Jäätmeveost vabastamine
Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib Rapla vald erandkonnas jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada. Rapla valla keskkonnaspetsialist annab teada, et Rapla vallas on jäätmeveost vabastusi võimaldatud hooajaliselt või aasta ringi. „Jäätmeveost vabastatud kinnistuid on kokku 292,” ütles Rapla abivallavanem Rain Terras.
1. jaanuarist 2024 on kõikidel kinnistutel, sõltumata kinnistu kasutusotstarbest või elamu korterite arvust, kohustus hakata tekkinud ja tekkivaid biolagunevaid jäätmeid kas koguma eraldi kompostrisse või andma üle jäätmevedajale. Kui kinnistul ei teki biojäätmeid või juba toimub kompostimine kinnises ja kaanega kaetud kompostikastis, võib taotleda biojäätmete veost vabastust.
