Riina Sikkut, terviseminister
Libameditsiin ja tervisealane valeinfo levivad suure hooga. Teadlikkuse tõstmise ja tõenduspõhise info jagamise kõrval muudame seadust, et takistada tervisele ohtlike toodete müügipakkumisi.
Ka digiühiskonnas on tervis inimestele väga tähtis ning seda teavad valeinfo levitajad ja mittetõenduspõhise abi pakkujad. Doktor Google’i vastuvõtule on imelihtne pääseda, kuid meditsiinihariduseta patsient võib sageli saada halba nõu või sattuda ärevusse. Ühismeedia annab väga personaalse lähenemise võimaluse – seal on kerge levitada nii oma arvamust, reklaami kui ka valejutte.
Seega on libameditsiin hooga me telefoni ja arvutisse jõudnud. On see siis guugeldades tervisemure puhul, mille vastu pole abi saadud, või lootus imelisele paranemisele, aga ajast aega on müüdud nii „võluõli“ kui ka „imetablette“. Kui läheb hästi, siis need kõikvõimsad „ravimid“ ja „ravimeetodid“ ei süvenda terviseprobleeme ega ohusta inimese tervist, kuid paraku alati see nii ei ole. Osa libameditsiinist tegutseb mürgiste ainetega – nii tervisele ohtlike taimsete ja loomsete saadustega kui ka kemikaalidega.
Uue rahvatervishoiu seaduse eesmärk on piirata just nende ohtlike toodete ja teenuste tarbimisele üleskutsumist tervise parandamise eesmärgil. Ehk siis ravimtaimi saab edaspidi müüa ja reklaamida, samuti mittemürgiseid aineid ja mittetõenduspõhiseid teenuseid. Aga konnamürk, kärbseseen ja MMS näiteks on kõik tervisele ohtlikud ja tervisekasu neist lubada ei tohi.
Kuna tavainimesel puuduvad teadmised, kuidas või kas üldse kasutada mürgiseid seeni, taimi või loomseid saadusi selliselt, et need tervisele ohutud oleksid, võivad tekkida väga tõsised mürgistusjuhtumid. Paraku on meil hulganisti näiteid, kus inimestele soovitatakse erinevate haiguste raviks kasutada mürgiseid seeni. Samuti on korraldatud Eestis konnamürgiseansse, mille eestvedajad lubavad kõiksuguste tervisega seotud ja ka mitteseotud probleemide lahenemist. Konnamürgiseansis osalemise puhul on Eestis teada vähemalt üks surmajuhtum.
Tulevikus on keelatud tervise parandamise, edendamise ja toetamise eesmärgil valmistatavate segude lähteaineteks olevate ohtlike kemikaalide kättesaadavaks tegemine, isegi kui valmis segu ise ei klassifitseeru ohtlikuks. Piirangu mõte on, et inimene, kellel puuduvad vastavad teadmised, ei hakkaks iseseisvalt ohtlikke kemikaale ravimise eesmärgil kokku segama, kuna selle käigus võib kahjustada iseennast ja teisi.
Uue seaduse kohaselt peavad teenuseosutajad veenduma, et toode või teenus, mida nad reklaamivad ja pakuvad, ei oleks ohtlik inimese tervisele. Isegi siis, kui need ained pärinevad loodusest. Kui toode on mõeldud koduseks puhastusvahendiks, siis tohi teha üleskutset selle tervise parandamise eesmärgil sissejoomiseks.
Kuidas järelevalve täpsemalt töötab? Juba täna on Terviseametis tööl veebinõunik, kelle eesmärk on veebikeskkondades valdkondlike murekohtade märkamine ja vajadusel reageerimine – ehk võimalus hoida ära olukordi, mil inimene kasutab teenuseid, tooteid või nõuandeid, mis võivad tervist kahjustada.
Tulevikus laienevad Terviseameti järelevalvevõimalused: on võimalik teha trahvi; võtta vallasasi hoiule (vajadusel hävitada); teha kontrollkäike; või rakendada viibimiskeeldu, nt laatadel, kui on näha, et müüakse tervise parandamise eesmärgil inimestele ohtlikke tooteid. Fookus on siiski ennetamisel – kontrollitakse toote või teenuse reklaami õiguspärasust. Seejuures kaebuspõhine järelevalve mõistetavalt jätkub, ehk kui inimene näeb sääraseid valejutuga tervenemist lubavaid mürke ning jõuab järeldusele, et see ei peaks nii olema.
Need muudatused on vajalikud selleks, et mittetõenduspõhiste ja tervisele ohtlike valelubaduste jagamist oleks võimalik riigil paremini piirata. Rahvatervishoiu seadus tervikuna kätkeb aga veel väga mitmeid rahvatervisega seotud valdkondi ning asendab alates 1995. aastast kehtiva rahvatervise seaduse uue terviktekstiga. Teiste muudatuste seas on kavas lubada solaariumi- ja tätoveerimisteenust vaid täisealistele, uuendada lasteasutuste tervisekaitsenõudeid ning muuta lasteaia- ja koolitoit mitmekesisemaks.
