Rapla kirikupargis asuva punamonumendi juures toimusid väljakaevamised, mille eesmärk oli leida inimsäilmeid ning leidmise korral matta need ümber Rapla kalmistule.
Teisipäeva, 18. juuni hommikul toimunud kaevamistel inimsäilmeid siiski ei leitud. Küll aga leiti neid päev varem ehk 17. juunil toimunud kaevamistel Kehtna mõisapargis. Sealt leitud Punaarmee sõdurite säilmed pärinevad 1941. aasta suvesõjast ning need maetakse väärikalt ümber kalmistule.
Mõlemas kohas viis kaevamistöid läbi tuntud sõjahaudade uurija Arnold Unt. Tööd said alguse esmaspäeval, 17. juunil Kehtna mõisapargis asuva punamonumendi juures. Sealt leiti neli kastitäit inimsäilmeid. Kui paljudele inimestele need kuulusid, see selgub hilisema ekspertiisi käigus, selgitas Unt. Kindel on see, et maetud isikuid on võimatu sajaprotsendiliselt identifitseerida.
Isegi kui mõne hamba seest oleks võimalik DNA-d leida, see väga palju kaasa ei aitaks, sest meil pole andmebaasi, millega võrrelda. Säilmed maetakse väärikalt ümber kalmistule. Seda kinnitas ka Kehtna vallavanem Tanel Viks. Ta ütles, et esmalt tehakse ära kõik vajalikud protseduurid. Kui pärast seda langeb säilmete ümbermatmise ülesanne vallavalitsusele, siis maetakse need Lelle kalmistule.
Kaevamistööd jätkusid järgmisel hommikul Rapla kirikupargis. Seal asub punamonument tekstiga “Kedagi pole unustatud, midagi ei unustata… 1905 1941-45”. Teadaolevalt olid selle ümbrusesse ümber maetud säilmed, mis leiti praeguse Rapla riigimaja ehitustööde käigus. Kaevamistööd seda aga ei kinnitanud.
Esmalt kaevati lahti monumendi esine plats. Kopaga tehtud auk oli sügavam kui üks meeter, aga säilmeid sealt välja ei tulnud. See-eest tuli maa seest nähtavale mingi vana hoone vundament. Kohapeal ei osanud keegi arvata, mis hoonega võib tegemist olla, kuid pakuti, et küllap kuulus see kirikumõisa juurde, mis seal samas asus.
Vahepeal laekus tööde läbiviijale Arnold Undile infokild, et tegelikult võivad säilmed olla maetud hoopis monumendi taha. Seejärel aeti esimene auk kinni ning hakati kaevama monumendi taha jääval alal. Arnold Unt ütles, et kui seal säilmeid peaks leiduma, võiksid need ootuspäraselt olla 90 kuni 110 sentimeetri sügavusel. Siiski ei tulnud ka sealt inimsäilmeid välja. Mõned loomakondid küll leiti, aga need olid tõenäoliselt juhuslikud ning maeti sinnasamasse tagasi. Juhul, kui monumendi juurest oleks inimsäilmeid leitud, oleks need läinud ümbermatmisele Rapla kalmistul. Selleks oli kalmistu juhi Raivo Ermiga kokkulepe juba saavutatud.
Arnold Unt rääkis, et seda tuleb ikka ette, et väljakaevamiste käigus lükatakse senised jutud ja legendid ümber. On juhtunud, et rahvasuus on levima läinud jutud suurest ühishauast, kuid kaevamistööde käigus ei leita sellest kohast midagi. Igal juhul aeti Rapla kirikupargis ka monumenditagune auk kinni ning lepiti teadmisega, et inimsäilmeid sealt ei leitud.
Võimalik, et ka see monument viiakse ühel päeval minema, kuid vähemalt praegu jäi see veel oma kohale. Rapla maakonnas jätkuvad kaevamised ka kolmapäeval, 19. juunil. Siis otsitakse säilmeid Iira külas.
Mälestusmärk asus enne riigimaja kohal asunud pargis. Mälestusmärk võeti öösel maha. Mäletan nagu, et pärast seletati, et säilmed maeti ümber uude asukohta kiriku parki. Võib olla neid säilmeid tegelikult ei olnud algusest peale.
Oluline oli monument, surnud olid oma osa teinud Lenini – Stalini maailmarevolutsiooni eest langedes – kus nende luud vedelesid, see oli teisejärguline.