Ehetest ja nende tegemisest on saanud ja saab ka edaspidi Käsitöölases kirjutada, kuna neid võimalusi, mida teha, millest teha ja kuidas teha, on niivõrd palju. Mõni kasutab juba valmis materjale ja minimaalselt töövahendeid, teisel aga on masinad, töövahendid ja laiem oskuste ja materjalide ampluaa. Sellesse teise kategooriasse kuulub ka Raplas elav Marec Forsel, kelle jaoks (hõbe)ehete tegemine on üks hobidest.
Nüüdseks on see hobi kasvanud nii suureks, et vajas koduaeda eraldi ühe ruumiga majakest. Eelmine aasta valminud minitööruum on täis erinevaid seadmeid, mis ehtetööks vajalikud, kuid Marec tunnistas, et tegelikult on juba natukene kitsavõitu, kuna neid masinaid on tõesti palju. Ehete tegemine sai aga kunagi alguse nii-öelda põlveotsas nokitsedes.
„Ehete tegemine sai mu jaoks alguse tegelikult juba keskkoolis, kui moes olid tähtkujude märgiga ehted. Võtsin siis vene magnetkäiviti hõbeplaadid, mis olid sentimeeter korda sentimeeter suured, ja hakkasin nendest neid märke sõprade jaoks välja viilima. Siis mingi aeg kasutasin erinevaid metalle, tegin alumiiniumist lilli ja muud sarnast,“ rääkis Marec. Pärast keskkooli läks aga päris palju aastaid mööda, enne kui ta taas ehete tegemiseni jõudis.
