Endised ja praegused EKRE liikmed ei näe erakonnal Märjamaal tulevikku

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on valimisliitude kõrval ainuke erakond Märjamaa vallavolikogus. Alates eelmistest kohalikest valimistest on nende käes olnud 21 saadikukohast viis. Küll aga on terve see aeg oldud opositsioonis. Hiljutise lahkumislaine ajal EKRE-st on ka mitmed Märjamaa piirkonna liikmed erakonnast välja astunud ning nüüd paistab EKRE tulevik Märjamaal eriti tume.

Mitu aastat juhtis EKRE Märjamaa osakonda Rudolf Jeeser, kes on tänaseks päevaks erakonnast välja astunud. Ta prognoosis, et koos temaga on Märjamaa piirkonna umbes sajast liikmest välja astunud üks kolmandik. Viiest juhatuse liikmest on tema sõnul välja astunud neli. Veel ütles ta, et isegi nende seas, kes on erakonna liikmeks jäänud, on palju selliseid, kes on nimekirjas juba Rahvaliidu aegadest ning võib-olla üldse ei teagi, et nad   EKRE-sse kuuluvad.
Jeeseri kõrval astus EKRE-st välja ka senine Märjamaa osakonna aseesimees Rait Juhanson. Mõlemad olid kohal uue konservatiivse erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) asutamiskoosolekul ning seovad oma tuleviku hoopis sellega. Rudolf Jeeser tõi välja, et kui laupäeval, 29. juunil toimus ERK-i asutamiskoosolek Tartus, siis oli seal kohal märkimisväärne hulk inimesi nii Märjamaa piirkonnast kui ka Rapla maakonnast laiemalt. Märjamaalt oli asutamiskoosolekul Jeeseri sõnul kohal 17, Raplast 5, Kehtnast 3 või 4 ning Kohilast 5 inimest.
Kuigi de jure ei ole uus erakond veel registreeritud, siis de facto see juba toimetab. 29. juuni jääbki erakonna asutamiskuupäevaks. Jeeser ütles, et kindlasti seatakse üles ka ERK-i Märjamaa osakond ning juba on pööratud pilgud 2025. aasta kohalike valimiste suunas, mis on 14 kuu kaugusel.
“Järgmise aasta kohalike omavalitsuste valimised ongi meie esimene suur eesmärk,” sõnas Jeeser. Enne seda on plaanis ka mitu n-ö väiksemat eesmärki. Nii näiteks soovitakse avalikult välja astuda Märjamaa päevade ajal tänavu augustis ning Velise sügislaadal. Omaette küsimus on ka see, mis saab edasi Märjamaa konservatiivide klubist ehk MÄKK-ist. Jeeser ütles, et seda arutatakse klubi koosolekul. Ta lisas, et isegi kui erakond vahetub, jääb konservatiivne maailmavaade ikkagi alles ning ta ei näe põhjust, miks peaks MÄKK-is suuri muudatusi tulema.

EKRE-st Isamaasse
EKRE Märjamaa osakonda on varem juhtinud Ülo Olm. Ka praegu on ta veel EKRE liige ning ühtlasi ka Märjamaa volikogu saadik. Olm ütles, et volikogus ta küll jätkab, kuid on enda jaoks langetanud otsuse, et erakonnast astub välja. “EKRE on Märjamaal põhimõtteliselt laiali jooksnud,” sõnas ta.
Põhjused, miks ta sealt välja astub, on tema sõnul seotud erakonna juhtimisega kõrgeimal tasandil. “Erakonnal poleks olnud vaja kedagi välja visata. Martin Helme oleks valitud tagasi erakonna juhiks isegi siis, kui tema vastu oleks kümme liiget kandideerinud,” sõnas Olm. Veel ütles ta, et uue konservatiivse erakonnaga ERK liitumine teda ei ahvatle. Selle asemel on tal praegu plaanis liitumine hoopis Isamaa erakonnaga. “Ka seal on konservatiivsed vaated,” põhjendas ta.
Mis puudutab volikogu tööd, siis ütles Olm, et see läheb augustis edasi nii nagu ikka. Isegi kui ta EKRE-st välja astub, saab volikogu tööd jätkata ikkagi. Erakonna tuleviku kohta Rapla maakonnas laiemalt ütles Olm, et seni, kuni Raplamaa piirkonda juhib Rene Kokk, ta ei usu, et piirkond laiali jookseks.

Põhimõtted õiged
Aavo Lumi on EKRE Märjamaa osakonna liige ja valitud erakonna nimekirjas ka Märjamaa volikogu saadikuks. Ta ütles, et praeguse seisuga plaanib ta EKRE-s jätkata, kuigi peast on läbi käinud ka mõte sealt lahkuda. “Jah, mul on EKRE juhtkonna suhtes oma arvamus, kuid ma ei ole kunagi olnud tuulelipp,” sõnas Lumi. Ta lisas, et isegi kui ta peaks ühel päeval EKRE-st välja astuma, ei ole tal plaani liituda ühegi teise erakonnaga.
EKRE juhtkonnale heidab ta ette autoritaarset käitumist. Nii nagu mitmelt poolt mujalt on olnud kuulda, ütles ka Lumi, et teatud olukordades oleks juhtkonna käitumine pidanud olema tagasihoidlikum. “Muidugi ma mõistan ka seda, et vahel peabki olema jäik, sest muidu ei võeta sind tõsiselt,” lisas ta. Samas peab ta jätkuvalt õigeks EKRE põhimõtteid seista tasakaalus sisserände ning traditsioonilise peremudeli eest.
Lumi ütles, et mitu korda on tal peast käinud läbi küsimus, mida arvavad kogu tekkinud olukorrast valijad, kes kohalikel valimistel oma hääle temale usaldasid. “Olen isegi mõelnud kutsuda kokku Aavo Lumi valijate koosoleku, et uurida, mida nemad sellest olukorrast arvavad. Nemad andsid mulle hääle ikkagi EKRE nimekirjas,” rääkis Lumi. Esialgu on koosoleku kokkukutsumine jäänud siiski ideetasandile.
Kuu aega tagasi toimusid Euroopa Parlamendi valimised, kus EKRE nimekirjast kogus suurima häältesaagi oodatult Jaak Madison. Aavo Lumi ütles, et ka tema andis hääle Madisonile, kuid on nüüd tema käitumises pettunud. Valimistel kogus Madison oma hääled, kandideerides EKRE nimekirjas, ent pärast seda astus erakonnast välja. Lumi ütles, et see on näide selle kohta, kuidas tema käituda ei taha.
“Valijad usaldasid mind ikkagi EKRE nimekirjas,” ütles ta. Mis puudutab EKRE tulevikku Märjamaal, siis oli ka Lumi sarnaselt Olmiga selles osas pessimistlik, öeldes, et ta ei näe erakonnal Märjamaa piirkonnas suurt tulevikku. Ta lisas, et kohalikel valimistel on nagunii trend selles suunas, et rohkem hoitakse valimisliitude kui erakondade poole.

Kohila
Kui vaadata Märjamaalt väljapoole, siis on EKRE-st liikmeid välja astunud ka teistes Raplamaa piirkondades. Nii näiteks on sealt tänaseks lahkunud Kohila vallavolikogu esimees Kaupo Männiste. Kohila vallas on praegu võimul Isamaa ja EKRE koalitsioon ning vastavalt koalitsioonilepingule kuulub volikogu esimehe koht konservatiividele ning seda täidab Männiste.
Ta ütles, et üheks lahkumise põhjuseks on erakonna autoritaarne juhtimisstiil. Teisalt tõstatas ta enda jaoks küsimuse, kas ta üldse poliitikas jätkata tahab. Männiste ütles, et pärast EKRE-st lahkumist on tema jaoks üks võimalus ka see, et ta astub poliitikast üldse välja, kuid praegu ta otsustanud ei ole. Konservatiivse maailmavaate tuleviku osas on ta enda sõnul meelestatud positiivselt, sest on näha, et liberaalne vaade poliitiliste küsimuste lahendamisele ei ole jätkusuutlik.