Eesti Vähiliit: C-hepatiit ründab salakavalalt ja sümptomiteta

28. juulil tähistatakse rahvusvahelist hepatiidipäeva, millega pööratakse tähelepanu viirustest põhjustatud hepatiidile ehk maksapõletikule, mis võib kulgeda aastaid sümptomiteta, aga põhjustada hiljem väga tõsiseid tagajärgi. Eesti Vähiliit juhib tähelepanu, et C-hepatiidi põdemine tõstab oluliselt maksavähi tekkeriski, mistõttu on haiguse varajane avastamine, ravi ning ravijärgne kontroll eluliselt oluline.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel elab maailmas üle 50 miljoni inimese, kellel on krooniline C-hepatiit (HCV) ning igal aastal nakatub 1 miljon inimest. WHO hinnangul suri 2022. aastal ligikaudu 242 000 inimest maksatsirroosi ja maksavähi tõttu.
Eesti Infektsionistide Seltsi esimehe dr Mait Altmetsa sõnul näitab hiljutine hiljutine Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse raport, et Eestis on C-hepatiidi esinemissagedus ~1,7%. Seega võib arvestuslikult Eestis elada ligikaudu 17 000 inimest, kellel on krooniline C-hepatiit ja kes paraku ise ei ole oma haigusest teadlikud ning pahaaimamatult ka viirust edasi kannavad. Sellega on Eesti Euroopas koos Rumeenia ja Bulgaariaga kõrgeima C-viirushepatiidi levimusega riikide hulgas. Olukorra lahendamist raskendab tõsiasi, et Eestis ei ole endiselt loodud riiklikku hepatiitide skriinimise süsteemi, mis aitaks patsiendid üles leida.
Hepatiidi peamisteks põhjustajateks on viirused, millest enimlevinud on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. Eesti Vähiliit toob välja, et kui A- ja B-hepatiit on vaktsineerimisega ennetatavad, siis C-hepatiidi vastu puudub vaktsiin, kuid on olemas ravi.
C-hepatiit levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida teistes haige inimese kehavedelikes – nt spermas jne. C-hepatiidi avastamise teeb keeruliseks asjaolu, et haigus kulgeb tavaliselt ilma spetsiifiliste sümptomiteta, mistõttu jääb ägedas staadiumis enamasti diagnoosimata ning haigus kulgeb edasi kroonilisena. Pikaaegne viiruskandlus kahjustab lisaks maksale veel mitmeid teisi organeid. Süsteemse haigusena raskendab C-hepatiidi viirus krooniliste haiguste ja erinevate kasvajaliste protsesside kulgu. Oluline on teada, et läbipõdemisel ei teki immuunsust ning võimalik on korduv nakatumine.
C-hepatiidi avastamiseks on lihtne vereproov, mida on võimalik teha perearsti juures või SYNLABi proovivõtupunktides üle Eesti. Testima peaksid ennast eelkõige inimesed, kellele on tehtud vereülekanne enne 1994. aastat või need, kellel on tätoveeringud või keha augustusi, kes on kasutanud püsimeiki või on jaganud mingil põhjusel teise inimesega süstalt. Ettevaatusabinõuna ei ole soovitatav jagada teiste inimestega isiklikke hügieenitarbeid, näiteks hambaharja, raseerimisvahendeid ja maniküüritarbeid ning juhuslike vahekordade ajal tuleks alati kasutada kondoomi.
„Eriti kurvaks muudab olukorra tõsiasi, et kroonilise C-hepatiidi jaoks on olemas ravi juba alates 2016. aastast, kuid maksavähki haigestumise ja suremuse näitajad Eestis on endiselt tõusuteel,“ tõdes Eesti Vähiliidu juhataja Maie Egipt. “Maandage maksavähki haigestumise riske, testige ennast C-hepatiidi viiruse suhtes vähimagi kahtluse korral,“ lisas Egipt.
Riskirühma kuulumist täpsemalt on võimalik kontrollida, täites lihtsa riskiküsimustiku. Riskigruppi kuulumise korral soovitab Vähiliit kindlasti teha analüüs C-hepatiidi viiruse antikehade määramiseks.