Tõnu Mertsina, Liis Elmik, Marianna Rõbinskaja,
Swedbanki ökonomistid
Maailmas on majanduskasvu väljavaade ebaühtlane. USA ja Hiina majanduskasv aeglustub, aga euroalal ootame kasvu kiirenemist.
Euroala majandus näitas aasta esimesel poolel varem arvatust kiiremat kasvu, seda peamiselt sisemajanduse nõudluse toel. Välisnõudluse taastumine on aga edasi lükkunud. Kõrged intressimäärad ja tihe globaalne konkurents kaubanduses on pannud Euroopa tööstussektori proovile. Selle tugevamat kasvu prognoosime alles järgmiseks aastaks. Intressimäärade langus peaks euroala sisemajanduse nõudlust järgmisel aastal hoogustama.
Euroalal on teenuste inflatsioon püsinud kõrge, mistõttu Euroopa Keskpank on intressimäärade langetamisega ettevaatlik. Siiski kärbib keskpank meie prognoosi järgi intressimäärasid sel aastal veel kahel ning järgmisel aastal viiel korral. Nii jõuab hoiustamise püsivõimaluse intressimäär selle aasta lõpuks 3,25 protsendini ja järgmise aasta lõpuks 2 protsendini.
Võimalikud tagasilöögid inflatsiooni taandumisel ja geopoliitiline olukord on maailmamajanduse taastumisele oluline risk. Kuigi praegused energiahinnad ei avalda inflatsioonile survet, võivad kõrgele tõusnud laevade kaubaveoteenuste hinnad inflatsiooni siiski tõsta. See võib omakorda keskpankade intressilangetusi edasi lükata.
Eesti majandus taastub langusest varem oodatust aeglasemalt
Eesti majandus on küll veel nõrk, kuid näitab märke paranemisest. Eesoleval paaril aastal toetavad kasvu peamiselt väliskeskkonnaga seotud tegurid – välisnõudluse suurenemine ja intressimäärade langus.
Eesti valitsuse plaanitav maksupakett ja kulukärped kiirendavad aga inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu. Sisenõudluse suurenemiseks on üha olulisem kindlustunde tugevnemine.
Ekspordivõimaluste paranemine ja intressimäärade langus toetavad majanduskasvu. Töötleva tööstuse tootmismahu ning kaupade ja teenuste ekspordi vähenemine on taandumas. Samas võib ettevõtete nõrgenenud konkurentsivõime ekspordikasvu pidurdada.
Intressimäärade langus hakkab üha rohkem toetama sisemajanduse nõudluse kasvu. Eestis laenulepingute aluseks olev 6 kuu euribor saavutas oma kõrgeima taseme juba eelmise aasta oktoobris ning meie ettevõtete ja majapidamiste laenude kõrgeimad intressimäärad jäid selle aasta esimesse kvartalisse. Intressimäärade langus toob järk-järgult ettevõtete ja majapidamiste finantskohustustele leevendust, kuid suuremat mõju peaks see majandusele tervikuna avaldama alles järgmisel aastal.
Vaatamata Eesti majanduse aeglasele taastumisele, on sektorite kindlustunne jätkuvalt nõrk. See pidurdab majandusaktiivsust ja tarbimise kasvu. Kuigi hinnakasvuga korrigeeritud netopalk tõuseb juba eelmise aasta keskpaigast, väheneb jaekaubanduse müügimaht jätkuvalt. Ka Swedbanki kaardimaksed näitavad, et eratarbimine on nõrk. Seega sõltub majapidamiste tarbimise kasv nende kindlustunde paranemisest.
Plaanitav maksupakett ja kulukärped kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu
Esialgsete arvestuste järgi vähenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu esimesel poolaastal 1,4%. Kuigi aasta teine pool peaks tugevam tulema, jääb kogu selle aasta SKT meie hinnangul 0,6% langusesse.
Swedbanki hinnangul kiirendab uus maksupakett inflatsiooni. Prognoosi järgi tõuseb inflatsioon järgmisel aastal keskmiselt 4,4 protsendini ja ülejärgmisel aastal kasvavad hinnad 3,5%.
Palgakasv aeglustub selle aasta 7,4 protsendilt järgmisel kahel aastal 6,5% lähedale. Nõudlus tööjõu järele on vähenenud ja ettevõtete kehv majanduslik olukord ei luba palku tõsta nii palju kui varem. Riigirahanduse keeruline seis piirab palkade tõusu avalikus sektoris.
Ühtlase tulumaksuvaba miinimumi 2026. aastasse edasilükkamise ja inflatsiooni kiirenemise koosmõjul hinnakasvuga kohandatud netopalk väheneb järgmisel aastal. See võib halvendada niigi nõrka majapidamiste kindlustunnet, millel omakorda on negatiivne mõju eratarbimisele. Meie prognoosi järgi eratarbimise maht järgmisel aastal ei suurene. Kuna eratarbimine on ligikaudu pool SKT-st, on sellel tugev mõju kogu majandusele.
Uus maksupakett ja avaliku sektori kulukärped vähendavad meie hinnangul 2025. aasta SKT kasvu üle ühe protsendipunkti ja 2026. aasta SKT kasvu ligi pool protsendipunkti võrreldes stsenaariumiga, mis ei arvesta eelpoolnimetatud uute eelarvepoliitiliste muudatusettepanekutega.
Ühtlase tulumaksuvaba miinimumi ehk „maksuküüru“ kaotamise edasilükkamine 2026. aastasse kiirendab oluliselt netopalga reaalkasvu.
Vaatamata eratarbimise kasvu hoogustumisele, pidurdavad maksutõusud ja valitsussektori kulukärped ning 2025. aasta nõrgema majanduskasvu mõju edasikandumine ülejärgmise aasta SKT kasvu. Osaliselt kompenseerivad uue maksupaketi ja kulukärbete negatiivset mõju aga ekspordi paranemine ja intressimäärade langus.
Swedbanki prognoosi järgi kasvab Eesti SKT järgmisel aastal 1,5% ja ülejärgmisel aastal 2,5%. Varem prognoositust aeglasem SKT kasv lükkab edasi Eesti majanduse mahu taastumise languse eelse tipuni ligi poole aasta võrra ehk 2027. aasta algusesse.
Tööturg püsib tugev
Eesti tööturg on kaua kestnud majanduslangusele üsna hästi vastu pidanud, kuid töötusemäär on siiski tõusnud üle pikaajalise keskmise. Käesoleva aasta töötusemäär tuleb meie hinnangul 7,6%. Koos majanduse kasvule pöördumisega hakkab nõudlus tööjõu järele suurenema ja tööpuudus eesoleval kahel aastal väheneb tasapisi. Järgmiseks aastaks prognoosime 7,3% ja ülejärgmiseks aastaks 6,5% töötusemäära. Hõivatute arv järgmisel aastal küll väheneb veidi, kuid hõivemäär on jätkuvalt kõrge ja tööturg tervikuna peaks tugev püsima.
