Tänavu pälvis Vabaduse Tammepärja aumärgi kakskümmend viis inimest ning nende seas oli kaks raplamaalast – Helgi Sussi ja Jüri Solman. Aumärgid andis kätte justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta reedel, 30. augustil toimunud piduliku tseremoonia käigus.
Vabaduse Tammepärja aumärk antakse inimestele, kes on jäädvustanud Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise ajalugu seoses küüditamise, metsavendluse ja soomepoiste tegevusega.
Helgi Sussi ja Jüri Solman olid mõlemad reedel toimunud tseremoonial kohal. Tunnustuse kättesaamisel iseloomustati Helgi Sussit nii: “Helgi Sussi on aastate jooksul uurinud piirkonna ajalugu, kogunud inimeste mälestusi koolihariduse andmisest, metsavendlusest ja küüditamistest. On korraldanud isamaaliste sündmuste tähistamisi Kaereperes. Tänasel päeval tegeleb ta arhiivi korrastamisega ja on kaasatud piirkonna ajalugu käsitleva raamatu käsikirja koostamisse.”
Ühtlasi on Sussi tuntud hüüdnime all Kaerepere sehkendaja. Ta on aastaid ühiskondlikus korras aidanud korraldada erinevaid sündmusi. Pärast autasu kättesaamist toonitas ta, et neid üritusi ei ole korraldanud ta üksinda, vaid ikka teistega koos. Reedesest autasustamisest jäi talle enda sõnul enim meelde pidulikkus ning see, kui sõbralikult suhtles minister Pakosta.
Mõlemad Rapla maakonda tulnud Vabaduse Tammepärja aumärgid tulid Kehtna valda – Helgi Sussi elab Kaereperes, Jüri Solmani elukoht on Kehtnas. Solman ütles, et ühest küljest tuli see tunnustus talle ootamatult, kuid samas oli talle ka vihjatud, et ta selle pälvib. Ta lisas, et Vabaduse Tammepärja aumärk on kõige väärtuslikum tunnustus, mille ta saanud on. Ka temale meeldis reedene pidulik sündmus. “Ei olnud pikka heietamist,” sõnas Solman.
Järgnevate päevade jooksul laekus talle päris palju õnnitlusi. Kui kõik kokku lugeda, võis neid olla lausa üle saja. Osa koos temaga Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvinud inimesi olid Solmani jaoks tuttavad, aga oli ka võõraid. “Helgi Sussi oli muidugi kõige tuttavam. Paljudega olen kohtunud üritustel, mida on korraldanud Manivald Kasepõld või Heiki Magnus. Umbes üks neljandik kõigist tunnustatutest olid mulle tuttavad ja ülejäänud võõrad,” rääkis Solman.
Justiitsministeerium andis Vabaduse Tammepärja aumärke välja seitsmendat aastat. Esmakordselt tehti seda 31. augustil 2018. Toona valiti kuupäev selle järgi, et just 31. augustil 1994 lahkusid Eesti pinnalt viimased Vene Föderatsiooni väed.
Justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta sõnul peame pidama meeles ja tänama neid inimesi, kes hoidsid ka rasketel okupatsiooniaastatel vabaduse tungalt. “Täna on Eesti iseseisvus meile iseenesestmõistetav ja täiesti vääramatu, aga sellegipoolest kuulub meie tänulikkus iga päev inimestele, kes ka praegu hoiavad ja talletavad kalleid ajaloomälestusi, harivad ja kasvatavad noori ning räägivad lugusid Eesti hoidmisest.”
Sel aastal möödus 75 aastat märtsiküüditamisest ja 85 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest. “Need sündmused ja sõda Ukraina vabaduse nimel meenutavad meile, mille eest peame seisma,” ütles Pakosta.




Üllatus-üllatus, et Jüri selle tunnustuse sai. Kes esitas ja mille eest. Täitsa tavaline taat nagu minagi, mida isamaalist ta on ära teinud? Vabadusvõitleja, vastupanuliikuja? Võibolla oli isegi kom parteis?