Kummituslikud ja ajaloolised Järvakandi mõisa varemed ja sealne kabel soovitakse mälestisena kaitse alla võtta ning sellekohane taotlus on Muinsuskaitseametile esitatud. Ühtlasi soovitakse luua võimalus, et inimesed saaksid mälestist külastada.
Kultuurimälestiste kaitse alla võtmise protsess tähendab, et teatud kultuuriväärtuslikud objektid võetakse riikliku kaitse alla, et säilitada nende ajaloolist, arhitektuurilist või kultuurilist tähtsust tulevastele põlvkondadele. Seda soovitakse teha ka Järvakandi mõisa kabeliga.
Muinsuskaitseamet on teinud ekspertiisi ja eksperthinnang kinnitab kaitse alla võtmise vajadust. Kui objekt tunnistatakse kaitset väärivaks, koostatakse kaitsekorralduskava, milles sätestatakse tingimused ja reeglid, kuidas seda hooldada, restaureerida ja kasutada.
Järvakandi kabeli juures on juba töid tehtud, sest kabel vajas ligipääsutee puhastamist ja kabelisiseseid hädaabitöid, mis hõlmasid inimluude kokku kogumist ja hoiustamist. Rapla valla dokumendiregistris viidatakse kabelis olevatele säilmetele, mis paiknevad põranda all suletud krüptis. Edasise restaureerimise käigus selgub, mis nendega edasi tehakse. Rapla piirkonna koordinaator Anne Leht lisas selgituseks, et inimsäilmed ei ole lohakil olnud.
Kohe, kui kabel on kaitse alla võetud, tehakse edasine tegevuskava koostöös Muinuskaitseameti spetsialistide, kohaliku kogukonna ja Rapla vallavalitsusega.
„Kui oleme jõudnud teemaga edasi ja algavad konkreetsed tööd, jagame meeleldi teiega informatsiooni. Loodan väga, et see objekt saab ühiste jõududega korrastatud ja inimesed saavad seda mälestist külastada,” ütles Anne Leht.
Kahjuks ei leidnud Muinsuskaitseameti Raplamaa nõunik Andrus Rospu aega, et kommenteerida Järvakandi kabeli muinsuskaitselist väärtust ja kaitse alla võtmise vajalikkust.
Järvakandi kabel asub Valli külas kunagisel Järvakandi mõisa kalmistul. Kalmistu kujutab endast algselt rõngakujulise veekraaviga ümbritsetud ümarat küngast, mille tipus matusekabel asub. Järvakandi rüütlimõisa on esmamainitud 1485. aastal. See on kuulunud Tiesenhausenitele, Wrangellidele, Staalidele, Taubedele jt. 1820. aasta ümberehituste järel oli Järvakandi mõisakompleks üks suurejoonelisemaid klassitsismi näiteid Eestis. Paraku põletati mõisa uhke peahoone 1905. aastal maha ning seda ei jõutudki taastada. Matusekabel, mida praegu muinsuskaitse alla võtta soovitakse, ehitati 1848. aastal.
