Sama tähtis kui jäätmete tekke vähendamine ja liigsete asjade kodulähedasse taaskasutusse andmine on ka jäätmete mõistlik kogumine. Hästi korraldatud prügimajandus muudab kogukonna hoovid korrapärasemaks, funktsionaalsemaks ja mõnusamaks ning teeb jäätmete liigiti kogumise mugavaks.
Jäätmemajandus ei pea olema pidev peavalu
Mis meenub seoses prügikonteineritega hoovis? Mured ülejääkidest huvitatud lindude-loomadega, tuulest ümber paisatud konteinerid, prügiveokorraldaja kurtmised lumesaju, kinniparkimise või ületäitumuse korral, võõraste isikute soovimatu tähelepanu, juhuslike möödasõitjate poolt soovimatu prügi lisamine, visuaalne segadus ja suviti kaasnev ebameeldiv aroom.
Tänu läbimõeldud planeerimisele on võimalik jäätmekorraldus nutikalt lahendada. Korteriühistu jäätmekorralduse optimeerimine võimaldab kõrvaldada kõik eespool mainitud probleemid, muuta prügi väljaviimine elanikele mugavaks ja stressivabaks ning tekitada hoovi lisaruumi.
Jäätmete koondamiseks ja silmapaistmatuks paigutamiseks on mitmeid viise: konteinerite piiramine aia või hekiga, kestva jäätmemaja ehitamine või hoopis süvamahutite kasutuselevõtt.
Konteinereid koondav jäätmemaja
Üks võimalus on paigutada konteinerid jäätmemajja, mis annab prügimajandusele nägusa raamistiku ja võimaldab konteinereid kasutada vaid korteri elanikel. Lisaks tekib ruumi millegi meeldiva ja praktilise jaoks, nagu näiteks istumisnurk, mänguväljak, rattahoidjad või peenrakastid.
Mida arvestada jäätmemaja valikul?
• Jäätmemaja suuruse valikul tasub hinnata tänast jäätmete mahtu ning mõelda, kas tulevikus võib tekkida vajadus konteinerite arvu suurendamiseks ületäitumuse või täiendavate jäätmeliikide, nagu näiteks klaasi ja pakendi lisandumise tõttu.
• Kui maja mõõtmed on teada, tuleb hinnata, kas ja kuidas need sobivad praegusesse asukohta. Paigutamisel on oluline tagada, et maja ei paikneks tehnovõrkude ega -trasside kohal. Kui need asuvad planeeritava koha läheduses, tuleb asukoht kooskõlastada trassi omanikuga. Ligipääs ja jäätmemaja ukse avanemissuund peavad olema mugavad nii elanikele prügi väljaviimiseks kui ka jäätmeveoautole.
• Kui ühistu maal sobivat kohta ei leidu, on sageli võimalik jõuda kokkuleppele kohaliku omavalitsusega, kelle maale jäätmemaja paigaldada. Sel juhul väljastab kohalik omavalitsus korteriühistule maa-ala kasutusõiguse kokkuleppe.
• Majale sobiva fassaadikatte valikul tasub arvestada, millised toonid ja materjalid (puit, plekk, võrk, komposiitlaudis) sobivad kõige paremini ümbritsevate hoonetega. Sageli eelistatakse määrdumise vältimiseks tumedamaid toone.
• Võrgu osakaalu valikul tasub arvestada, et võrkpind tagab hea õhuliikuvuse ja on soodsam, kuid ei varja täielikult prügikonteinereid ega takista vihma ja lume ligipääsu.
Lisavõimalused turvalisuse suurendamiseks
Mõnes piirkonnas tuleb mõelda ka vandalismile ja võõra prahi vältimisele. Selleks on mitmeid lahendusi.
• Kaamera ja kaameravalve infosiltide paigaldamine.
• Valgustuse paigaldamine prügimaja külgedele. Liikumisanduritega lambid aitavad säästa energiat ning toimivad märguandena, kui keegi läheneb või liigub.
• Prügimaja lukustamine. Reeglina valitakse prügimajale tavalukk, kuid seda saab sarjastada ka kortermaja võtmega. Alternatiivid on koodlukk või jäätmeveofirma spetsiaalne lukk.
Uue põlvkonna lahendus on süvamahutid
Mis oleks, kui peidaksime jäätmemahutid maa alla? Prügimaja alternatiivina üha populaarsemaks muutuvad maa-alused prügikonteinerid on silmapaistmatud ning ühtlasi praktiline viis kodumaja jäätmete sorteerimiseks ja liigiti kogumiseks.
Kuidas süvamahutid toimivad?
• Tugevast hermeetilisest materjalist torukujulised mahutid paigutatakse kõrvuti maapinda, välja jääb vaid korralikult viimistletud maapealne osa.
• Mahutid on saadaval erineva laiuse ja sügavusega, kusjuures kõige sügavamate mahutite puhul jääb maa alla ligikaudu kaks kolmandikku nende kõrgusest. See võimaldab süvamahutitesse mahutada rohkem jäätmeid väiksemal maa-alal võrreldes tavaliste prügikonteineritega.
• Tühjendamisel tõstetakse mahuti kaane külge kinnitatud kott jäätmeveoki kohale ning jäätmete tühjendamine toimub koti põhja kaudu lihtsalt, kiirelt ja vaikselt.
• Tänu mahutite sügavusele on madala temperatuuri tõttu ebameeldiva lõhna tekkimine ja levimine minimaalne. Ühtlasi on jäätmed kaitstud lindude ja loomade eest.
• Soovituslikult vajavad süvamahutid aeg-ajalt pesu ja hooldust, kuid nende pikaajalised hoolduskulud on siiski madalad.
• Võttes arvesse maa-aluseid tehnovõrke ja jäätmeveoauto ligipääsu, on mahutid kergesti paigaldatavad kõikjale.
Süvamahutite kaalumisel tuleks uurida kohalikust omavalitsusest, kas piirkonna jäätmevedajal on olemas vastav tõstetehnika. Nagu jäätmemaja puhul, tuleb ka siin soovitud asukoht ja lahendus omavalitsusega läbi rääkida.
Mida toob tulevik?
Oleme liikumas vähemalt viie erineva jäätmeliigi sorteerimise suunas, mis on kõige tõhusam viis meie tarbimisjääkide mõistlikuks taaskasutamiseks. Leides jäätmekorraldusele uue ja meeldiva lahenduse, saab kujundada oma koduhoovist meeldiva paiga, kust avaneb ilus vaade ja kus pere ning naabritega on mõnus koos aega veeta.
Kui suhted naabermajadega on head, tasub kaaluda suurema ühise jäätmemaja või süvamahutite ala rajamist mitme ühistu peale. Selline lahendus vabastab rohkem ruumi muuks otstarbeks ja võimaldab ka kulusid kokku hoida.
Head pealehakkamist oma hoovi kodusemaks loomisel!
Tõnu Pippar
Aarius Haljastus OÜ
www.aarius.ee
