Sisuturundus
Rail Balticu põhitrassi ehitus on Raplamaal jõudmas Hagudi rabani – talv, mis Eestis tihti ei soosi ehitust, on rabatingimustes hoopis hea aeg, sest talveund tukkuvat loodust ja rabaelanikke häirivad tööd minimaalselt. Ehitusettevõte Tariston on alustamas töödega, mis hõlmavad 600-meetrise vaiplaadi ja loomatunnelite rajamist, tagades samal ajal, et loodus jääks kaitstuks.
Keskkonnamõjude vähendamine on Hagudi-Alu trassi rajamise võtmeelement. Suurim väljakutse on Hagudi rabas ehitamine – töövõtjad peavad rajama 600-meetrise betoonkonstruktsiooni keerulistes tingimustes, keskkonda võimalikult vähe häirides. Lisaks rajatakse Põhja-Hagudi ja Lõuna-Hagudi loomatunnelid, vajalikud juurdepääsu- ja hooldusteed ning müratõkkeseinad.
Hagudi raba on kohaliku kogukonna jaoks alati olnud hinnaline ja rahulik koht, kus loodust tundma õppida ja lõõgastuda. Peagi aga on see looduskaunis ala uue arenduse keskpunktis, kuna Rail Balticu trass läbib selle raba lääneserva, tuues kaasa olulisi ehitustöid. Kuigi raudteetrassi rajamine tundub esmapilgul hirmutav, on keskkonnakaitse ja kohalike liikide kaitsmine esikohal. Ehituse käigus ja selle järel tehakse tööd, et tagada Hagudi raba elurikkus ning selle vahvatel elanikel on tulevikus ohutu ja segamatu elupaik. Muuhulgas planeeritakse ka Hagudi raba veerežiimi taastamist.
Loomadele luuakse läbipääsud
Raudtee hakkab Hagudi rabas kulgema mööda unikaalset betoonkonstruktsiooni, mis on plaadina tõstetud üles vaiadele, et väiksemad liigid saaksid alt läbi liikuda. Vaiplaadi alt saavad läbi hiilida rabas elutsevad putukad, väikeloomad ja võib-olla ka mõni konn ja metssiga, kes saavad kasutada mitmeid kohti, kus maapinna ja vaiplaadi vahele jääb päris kõrge vahe. Suuremad loomad, nagu põdrad ja metskitsed sellest madalast avausest läbi ei mahu, kuid tavaliselt ei trügi suuremad loomad raba keskossa – käivad seal ehk vaid talvel külmunud pinnasel, sest pehme maapind on nende jaoks liiga keeruline ja ohtlik.
Suurulukite jaoks on plaanitud midagi veel nutikamat – raba servadesse rajatakse kaks läbipääsu ehk loomatunnelit, mis tagavad, et metsloomad saavad oma traditsioonilisi liikumisteid turvaliselt kasutada. Just Põhja-Hagudi ja Lõuna-Hagudi loomatunnelid saavad olema nende jaoks uued läbipääsud, kus loomad võivad rahulikult raudtee alt läbi kõndida, ilma et raudtee neile teetõkkeks muutuks.
Mägralinnakus keeb elu nagu filmis
Üks läbipääsudest asub eriti põnevas kohas – seal elab Hagudi raba vana asukas ja „insener“ mäger. See kirju seltskond on lausa Walt Disney stuudio kassahiti vääriline kooslus! Mägralinnak, mis eemalt meenutab pinnasega kaetud põllukivide kuhja, on tegelikult arhitektuuriline meistriteos. Linnakul on mitmeid sissepääse ja arvukalt käike, moodustades ilmselt raba lähistel kõige keerukama tunnelivõrgustiku. Lisaks mägrale on linnaku tihedad külalised ka rebased ja kährikud – põnev seltskond, kellega ehitades arvestatakse.
Ette on nähtud spetsiaalsed kaitsemeetmed mägralinnaku säilitamiseks. Mägralinnaku asukoht võeti välja pinnase koorimise ja raadamise plaanidest. Linnak säilitatakse täielikult, et vältida loomade elupaiga hävinemist või nende vigastamist. Lisaks paigaldas Tariston linnaku juurde rajakaamerad, mis aitavad jälgida loomade liikumist ja linnaku asustatust. Selliselt on võimalik tagada, et loomadele ei tekitata vahetut stressi elupaiga hävitamisega, vaid neile antakse võimalus oma tavapärases rütmis ehitustegevusega koos edasi tegutseda.
Aga mis siis, kui mäger end ehitusest ikkagi häirituna tunneb? Loomastikueksperdid on rahustanud, et mäger on tegelikult üsna leplik loom. Arvestades, et mäger varsti talveunne suikub, jäävad ehitustööd sel perioodil tema jaoks suuremas osas märkamatuks. Kui kaamerad näitavad, et linnak on maha jäetud, on võimalik ehitustööde ajakava paindlikumalt kohandada – tõenäoline on, et mäger pöördub oma elupaika tagasi, kui olukord on rahulik. Seni järgitakse hoolikalt kõiki keskkonnapiiranguid.
Kuidas aga metsloomad teavad, et nad peaksid edaspidi uusi läbipääse kasutama? Rail Baltic on selle peale mõelnud. Esiteks on tunnelid nende tavapärastel käiguteedel. Tunnelite ümbrusse luuakse spetsiaalsed kaitsevööndid, et loomad tunneksid end turvaliselt ja neil ei oleks põhjust eemale hoida.
Töödega alustatakse juba sel sügisel ja plaanide kohaselt valmib trassilõik 2027. aasta lõpuks.
