Esmaspäeval, 28. oktoobril avas Eidapere põhikooli lõpetanud Öösike Aidla oma esimese kunstinäituse Kohila tornigaleriis. Öösikese loomingut on varem ära märgitud mitmetel kunstikonkurssidel.
„Ma joonistasin põhikoolis kogu aeg. Vahepeal oli plaan minna kunstikooli, aga see jäi ära. Mul lihtsalt ei olnud aega põhikooli kõrvalt kunstikooli minna,” kirjutab 16-aastane Öösike Aidla oma näituse tutvustuses. Seintel ripuvad omanäolised teosed, millel on kujutatud kasse. Öösikesele ei meeldi
joonistada realistlikke ja hästi varjutatud pilte ning seetõttu on piltidel kujutatud lemmikloomad veidikene teistsugused. Hästi palju on noor kunstnik kasutanud erksaid värve ning põhjendab seda sellega, et muidu näevad pildid liiga masendavad välja.
Viimatisel Kehtna kunstide kooli korraldataval Raplamaa kunstikonkursil “Oma silmaga” pälvis Öösike auhinnaks võimaluse korraldada päris oma kunstinäitus ning näituse teeb võimalikuks sponsor Epp Haabsaar Kohila tornigaleriist.
Raplamaa kunstikonkursile esitas Öösike töö nimega „Vetevallas”. Sellel oli kujutatud sinist kala kollakaspunasel taustal. „See on nagu natukene fantaasiakala või kuldkala tüüpi,” täiendab Öösikese õpetaja Liisimari Randjärv võidutöö poole viibates. Selles teoses on kasutatud põhiliselt vesivärve ning mõnes kohas ka värvipliiatseid, kuid näitusel olevad ülejäänud tööd on joonistatud markeritega.
„Mulle nii väga meeldivad kassid ning neid on väga lihtne piltide peale panna,” ütleb Öösike, kes saab inspiratsiooni enda kassidest või teistelt piltidelt. Tööd valmivad igal ajal, kui neiul tuju tuleb ning vahel isegi teistes tundides, mitte kunstiõpetuses. Öösike ütleb, et koolis paneb teda joonistama igavus, mille peale kõik näituse avamisele tulnud külalised naerma puhkevad.
Oma töödes väljendab noor kunstnikuhing hetkeemotsioone. „Tavaliselt on mul väga tore tuju ning siis tulevad kasutusele ka eredad värvid. Näitusel ei ole mitte ühtegi halva tujuga joonistatud pilti,” räägib Öösike. Kuid siiski on tornigalerii seintel näha rippumas ka pisut teistsuguse tundega pilte. Mõnel pildil kassid ka kaklevad, kuid Öösike naerab ning ei oska öelda, mis teda täpsemalt ajendas sellist pilti joonistama.
Joonistamine on tegelikult Öösikese hobi, sest hetkel keskendub neiu Särevere kutsehariduskeskuses hobuhooldamisele, kuid lisaks kõigele muule aitab just nimelt joonistamine tal rahuneda ja selgelt mõelda. Joonistamisega alustas tüdruk juba lasteaias.
„Mäletan, kui ma istusin teleka ees ning joonistasin oma märkmikusse loomi, keda ekraanilt nägin. Koolis joonistasin tavaliselt keset tunde, kui mul hakkas väga igav, ning viisin pooleli olevad pildid koju ja lõpetasin need seal,” ütleb Öösike Aidla, kelle järgmistes teostes võivad figureerida juba hobused.
