Liis Elmik
Swedbanki vanemökonomist
Eelmisel aastal vähenes nii absoluutses kui suhtelises vaesuses elavate inimeste arv.
Sotsiaaltoetuste märkimisväärne tõus aitas küll vaesust vähendada, aga tuli riigirahanduse seisu halvenemise hinnaga.
Pensionite ja peretoetuste maksumus kasvas 2023. aastal umbes 500 miljoni euro võrra. Pensionid ja peretoetused ulatusid eelmisel aastal kokku 3,3 miljardi euroni ehk umbes 400 euroni iga hõivatu kohta ühes kalendrikuus. Arve riigi kulude nii kiire kasvu eest jõuab paratamatult kõigi maksumaksjateni.
Kolmel protsendil elanikest jäi sissetulek alla elatusmiinimumi ehk 338 euroni kuus. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv vähenes küll eelmise aastaga võrreldes, aga oli siiski oluliselt suurem kui aastatel 2018–2021. Ülikiire hinnatõus 2022. aastal tõstis oluliselt absoluutses vaesuses elavate inimeste hulka.
Viiendikul peredest jäi sissetulek alla 60% Eesti keskmise. Eesti asub vaesusriskiga perede osakaalu poolest Euroopa tipus koos Läti ja Rumeeniaga. Vaesusrisk on kõige suurem üksinda elavate eakate hulgas.
Keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta ulatus statistikaameti andmetel eelmisel aastal 1100 euroni. Keskmine netotulu kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes päris kiiresti, 7,8% võrra. Hinnad tõusid sissetulekutest siiski kiiremini. Ostujõu langus peegeldub majapidamiste väheses kindlustundes ja jaemüügi kahanemises.
Sissetulekutest lõviosa moodustasid endiselt palgad. Palgad tõusid kogutuludest aeglasemalt. Väga kiiresti kerkisid pensionid ja lastetoetused. Dividendide tähtsus on küll ajas kasvanud, aga ettevõtlustulu moodustab vaid väikese osa perede sissetulekutest.
