Heiki Hepner,
Isamaa Raplamaa piirkonna esimees
Riigikogus menetletakse järgmise aasta riigieelarvet ja küll ta ilma eriliste muudatusteta detsembri esimeses pooles vastu võetakse. Aga kas me üldse saame seda õigusakti, mis vastu võetakse, riigieelarveks nimetada?
Vaatame mõnda näidet. Võtame ka Rapla maakonna jaoks olulise valdkonna, nagu seda on ühistransport. Pärast tõsist riigieelarve eelnõu edasi-tagasi lappamist saab selgeks, et ühistranspordi liinivedusid toetatakse 2025. aastal ca 119 miljoni euroga, mis on ligi 32 miljonit eurot vähem kui tänavu. Samal ajal ootavad ühistranspordiga tegelejad dotatsiooni 46 miljoni eurost tõusu (2025. aasta dotatsiooni koguvajadus 165,7 miljonit eurot).
Kas meid ootab uuel aastal ees järsk piletihinnatõus või liinikilomeetrite kärpimine? Ei tea. Regionaalminister Piret Hartmann ütleb, et tal on kokkulepe puuduoleva summa (46 miljonit eurot!) panemiseks valitsuse reservi. Valitsuse reserv on aga ettenägematute kulude katteks ja iseenesestmõistetavalt ei tohiks sinna ettenähtavaid ja planeeritavaid kulusid panna. Avalikult on selle seisukohaga päri ka rahandusminister Jürgen Ligi, aga kas te arvate, et see takistas tal ja tervel valitsusel seda salajast kokkulepet sõlmimast? Loomulikult mitte.
Või vaatame regionaalministeeriumi kärpepoliitikat: tegevuskulude kärbe paberil on 10,8 miljonit eurot, samal ajal eelarvet suurendav aastatevaheline ümbertõste 2025. aastasse on 8,2 miljonit eurot ning lisatakse eelarvesse õigusaktidest tulenevate lisakulude haldamise kulu 1,8 miljonit eurot. Selline käekiri kehtib ka teiste ministeeriumite kohta. Ümbertõsted ja lisanduvad ministeeriumite eelarvetulud haldamise korraldamiseks kaotavad kärbetest saadava efekti lihtsalt ära.
Sel aastal jääb prognoositavalt eelarves kasutamata umbes 2 miljardit eurot, läinud aastal oli summa 2,5 miljardit. Nii et manööverdamisruum on valitsusel lai ja ega nad seda kasutamata jäta. Kas selles valguses jõhkratest kärbetest saab rääkida, nii nagu Eesti 200 lubas, kahtlen küll.
Kaitseväe nii praeguse kui ka eelmise juhataja sõjaline nõuanne on olnud viia läbi 1,6 miljardi euro suurune moonahange, et meil oleks, millega Venemaale vastu hakata, kui tal peaks meie osas kurjad kavatsused tekkima. Valitsus leidis, et selle kulu katmiseks tuleb tõsta käibemaksu, maksustada pensione esimest eurost alates ja kehtestada uuesti ettevõtetele tulumaks. Ja kuna laskemoona varu sellisel kujul loomine on ühekordne tegevus, pandi uute maksude kehtivusele tähtaeg, 2027. aasta lõpp.
Minu meelest oleks saanud selle kulu katmist oluliselt paremini lahendada, aga olgu, hea et vajalikud sammud astuti. Või kas ikka astuti? Pange nüüd tähele, mürskude, rakettide jms ostmiseks läheb sellest maksurahast ainult osa, mõningatel hinnangutel ainult kolmandik, aga igal juhul on selge, et valitsus sihib selle kohustuse täitumist alles 2031. aastaks, rahalisi vahendeid perioodiks 2028-2031 ette nägemata ja sihtotstarbeliselt koguda lubatud vahendeid praegu muuks otstarbeks kasutades. Taas on lihtsalt rahvale valetatud.
Või võtame ministeeriumite nn katuserahadega susserdamise. Rahandusminister Jürgen Ligi tunnistas, et siseministri Lauri Läänemetsa nõutud nullist ehitatav lasketiir Võrus on praeguses eelarveolukorras arutu kulutus, kui lähedases Põlvas on aastaid oodanud renoveerimist sealne tiir. Kas me leiame sellisele tegevusele eelarve seletuskirjas viidet? Loomulikult mitte. Kas see rahaeraldus suunatakse Põlvasse, kus lasketiir ootab aastaid remonti? Unistada võib. Poolteist aastat tagasi lubas tänane valitsuskoalitsioon eelarve läbipaistvamaks muutmist. Tegelikkuses on eelnõu täis varjamist. Valitsus üritab peita nii enda tegemisi kui ka tegemata jätmisi.
Õiguskantsleri hinnangul on küsitav, kas meie riigieelarve üldse vastab põhiseadusele, sest kõik olulised kuluread pole selgelt välja toodud. Pole selgelt aru saada, milleks ja kui palju raha kulub. Riigikontrolör Janar Holm nimetab tänast eelarve lahendust paralleelreaalsuseks ja selles elamise lummust riigile ohtlikuks. Kas me saame seda õigusakti riigieelarveks nimetada? Vormiliselt jah ja ma ei usu, et õiguskantsler või Vabariigi President vastu võetava 2025. aasta eelarve Riigikohtus vaidlustab.
Kui aga sisule hinnangut anda, siis on see selge ei. „Eelarve tähendus dokumendina on muutunud üha formaalsemaks ning näib, et on mitmel juhul lausa tüliks igapäevaste asjaajamiste juures,“ olgu lõpetuseks veel kord tsiteeritud meie riigikontrolöri.
