Sisuturundus
Rail Baltic, kiire raudteeühendus, mis ühendab Balti riigid Lääne-Euroopaga, on rohkem kui raudtee ehitus – see on keskkonnasõbraliku ehituse õppetund ja teetähis.
Hetkel, kui Rail Balticu Eesti osa põhitrassist on ehituslepingutega kaetud kolmandik, on Raplamaal ehitus juba aktiivselt käima läinud ja see trassi osa on läbinud põhjaliku keskkonnamõju hindamise, mille tulemuseks on ulatuslikud meetmed kohaliku keskkonna häiringute vähendamiseks.
Rail Baltic Estonia keskkonnajärelevalve ekspert Raimond Kislar selgitab: „Meie rakendatud keskkonnameetmed on laiahaardelised – need hõlmavad ennetust, leevendamist ja isegi taastamist. Meie eesmärk on tagada, et igas ehitusetapis järgitakse kõrgeimaid keskkonnastandardeid.“
Rail Baltic Estonia on välja töötanud detailse keskkonnakorralduskava, mis määrab selgelt, millised osapooled vastutavad konkreetsete meetmete täitmise eest. See süsteem tagab, et looduskaitselised eesmärgid ei jää pelgalt teoreetiliseks, vaid saavad ka teoks.
Kuidas tagatakse keskkonnanõuete täitmine?
Projekti järelevalvemehhanismid ületavad tavapäraseid nõudeid. Töövõtjad peavad esitama detailseid kavasid, mis kirjeldavad, kuidas nad täidavad keskkonnanõudeid. Need kavad kiidetakse heaks Rail Baltic Estonia poolt ja nende täitmist kontrollitakse regulaarselt. Kislar rõhutab: „Me ei jäta vastavust juhuse hooleks. Kasutame mitmetasandilist kontrollsüsteemi, mis hõlmab nii töövõtjate enesekontrolli, sõltumatut omanikujärelevalvet kui ka meie oma regulaarseid ülevaatusi. See tagab, et kõik kokkulepitud meetmed viiakse ellu.“
Jäätmed uuele ringile: teiseste materjalide kasutamine
Raplamaa objektidel kasutatakse ulatuslikult teiseseid materjale. Kohalikud pinnas, liiv ja paekivi on juba leidnud kasutust ökoduktide rajamisel. Lisaks saab edaspidi kasutada ehitusmaterjalide tootmise kõrvalprodukte, näiteks pestud paekivi liiva ning ehitusjäätmeid, sealhulgas purustatud betooni ja vanu muldkehasid.
Eriti tähelepanuväärne on see, et 66 protsenti ökoduktide ehitamisel kasutatud materjalidest pärineb teisestest allikatest. Need looduslikud sillad võimaldavad loomadel ohutult raudteed ületada, toetades kohaliku elurikkuse säilimist.
Seadusandlus toetab rohelisemalt ehitamist
Hiljutised muudatused Eesti maapõueseaduses lihtsustavad ehitamisel tekkiva kaevise kasutamist suurprojektides. Näiteks pinnakatte kaevist saab kasutada teistel objektidel ilma võõrandamistasu maksmata, samuti võimaldatakse paekivi kasutada kogu Rail Balticu objektil samadel tingimustel. Need muudatused mitte ainult ei vähenda kulusid, vaid soodustavad ka kestlikke praktikaid.
Mida see tuleviku jaoks tähendab? Rail Balticu eesmärk on tõestada, et infrastruktuuriarendus võib olla ühtaegu ambitsioonikas ja keskkonnaga arvestav. Kasutades innovaatilisi ehitusvõtteid, keskkonna järelevalvet ja taaskasutatud materjale, soovib projekt seada uue standardi raudtee arendamiseks. Raplamaal, kus arengut mõõdetakse nii rajatud kilomeetrites kui ka looduskaitselistes lahendustes, soovib Rail Baltic näidata, kuidas saab infrastruktuuri rajada keskkonnaga arvestaval viisil.
Kislar võtab kokku: „Rail Baltic ei ole ainult linnade ühendamine. Me soovime luua näite sellest, kuidas viia ellu suurprojekti keskkonnaga arvestaval ja austaval viisil, samal ajal tuleviku vajadustele vastates.“
Raplamaal Rail Balticu ehitust puudutavates küsimustes on võimalik pöörduda Kohila vallavalitsuses paiknevasse Rail Balticu infopunkti, mis on avatud teisipäeviti kell 9-12 aadressil Vabaduse 1, Kohila alev. Vajalik on eelnev registreerimine [email protected] või +372 5191 1630.
